Nõva Kooli Õppekava Lisa 8 - Ainevaldkond Kehaline kasvatus

1. KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA

Kehakultuuripädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda hinnangut kehalise vormisoleku tasemele, samuti valmisolekut sobiva spordiala või liikumisviisi harrastamiseks. Oluline on salliv suhtumine kaaslastesse, ausa mängu reeglite järgimine ning koostöö väärtustamine sportimisel ja liikumisel.

Põhikooli lõpetaja:

1) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust tervisele ja töövõimele;

2) valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja välistingimustes;

3) liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides ning teab, kuidas käituda sportimisel juhtuda võivates ohuolukordades;

4) tunneb ausa mängu põhimõtteid, on koostöövalmis ning liigub/spordib oma kaaslasi

austades ja keskkonda säilitades;

5) oskab kasutada kehalise võimekuse lihtsamaid enesekontrollimeetodeid ning jälgib oma

kehalise vormisoleku taset;

6) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi- ja tantsusündmuste vastu;

7) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis liikumist/sportimist iseseisvalt

harrastama.

Kehalist kasvatust õpetatakse 1.– 9. klassini.

Kehalise kasvatuse nädalatundide jaotumine kooliastmeti on järgmine:

I kooliaste – 8 nädalatundi

II kooliaste – 8 nädalatundi

III kooliaste – 6 nädalatundi

 

1.2. Aine kirjeldus

Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Koolis kogetud liikumisrõõm soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu, innustab õpilast neid jälgima ning neis osalema. Kehalise kasvatuse õppekorraldus, mis tagab õpilase kehalise/liigutusliku, kõlbelise, sotsiaalse ja esteetilise arengu, toetab tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.

1.3. Üldpädevuste kujundamine kehalises kasvatuses

Kehalises kasvatuses toetatakse väärtuspädevuse kujunemist tervist ning jätkusuutlikku eluviisi tähtsustava õppega. Arusaam, et tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilasel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises. Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat liikumist/sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma 2 kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete tähtsustamine sportlikes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse kujunemist.

Õpipädevuse arengut soodustab õpilase oskus analüüsida ja hinnata oma liigutusoskuste ja

kehaliste võimete taset ning kavandada meetmeid nende täiustamiseks. Koolis tekkinud huvi

liikumise/sportimise vastu loob aluse õppida uusi ja sobivaid liikumisviise.

Sotsiaalne pädevus tähendab viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse. Koostöö liikudes/sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent ka ennast kehtestama. Enesemääratluspädevus on oskus hinnata oma kehalisi võimeid ning valmisolek neid arendada, samuti suutlikkus jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida terveid eluviise ning vältida ohuolukordi.

Ettevõtlikkuspädevust kujundab õpilase oskus näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid nende teostamiseks.

Kehalises kasvatuses õpib õpilane analüüsima oma kehaliste võimete ja liigutusoskuste taset,

kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt tervise tugevdamise ja töövõime parandamise nimel. Koostöö kaaslastega sportimisel/liikumisel kujundab toimetulekuoskust ja

riskeerimisjulgust. Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad õpilaselt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jms kasutamise oskust ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist.

Suhtluspädevus on seotud spordi ja tantsu oskussõnavara kasutamisega, eneseväljendusoskuse

arendamisega ning teabe- ja tarbetekstide lugemisega/mõistmisega.

 

1.4. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Kehalise kasvatuse lõimimisel teiste valdkondadega on palju võimalusi.

Emakeelepädevust kujundatakse kehalises kasvatuses teksti mõistmise, suulise ja kirjaliku teksti loomise ning eneseväljendusoskuse kaudu.

Õpilaste võõrkeeltepädevuse kujunemisele aitab kaasa erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine. Eri spordialades/liikumisviisides kasutatakse võõrsõnu, mille tähendust on vaja selgitada.

Kunstipädevuse kujunemist toetab spordialade/liikumisviiside isikupärane ja loominguline käsitlus, valmisolek leida erinevatele ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi ning oskus märgata ümbritsevas ilu.

Sotsiaalne pädevus. Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja spordikultuurist avardavad õpilase silmaringi. Tervist väärtustava eluviisi omaksvõtmine ja teadlikkus soodustavad õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kodanikuks.

Tehnoloogiline pädevus võimaldab rakendada teaduse ja tehnika saavutusi erinevates spordialades/liikumisviisides (spordialade tehnika, spordivarustus ja -vahendid) ning järgida

tervisliku toitumise põhitõdesid.

Loodusteaduslikku pädevust toetab keskkonna väärtustamine liikumisel/sportimisel. Kehalise kasvatuse kaudu kinnistuvad teadmised ja oskused, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias, füüsikas ja geograafias.

 

1.5. Läbivad teemad

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ puhul on kehalisel kasvatusel kanda oluline osa. Tervislikuks

eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist toetatakse nii

aineõppes kui ka tunnivälises tegevuses, samuti füüsilise ja sotsiaalse õpikeskkonna loomise

kaudu.

Läbivat teemat „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ toetatakse kehalises kasvatuses õpilaste innustamisega olema terve ning kandma muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise eest. Võimekuse ja huvi ilmnemise korral mõne spordi- ja/või liikumisharrastuse vastu juhitakse õpilast selle alaga süvendatult tegelema.

Läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ aitab kehalises kasvatuses ellu viia väljas

(looduses) harrastatavate spordialadega tegelemine, mis väärtustab ümbritsevat ning soodustab õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.

Läbivat teemat „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ toetatakse õpilaste organiseeritud tunnivälise liikumisharrastuse kaudu (omaalgatuslikud spordi- ja tantsuüritused, võistlused, õpilaste juhendamisel tegutsevad liikumis- ja treeningrühmad jms).

Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ kajastub kehalise kasvatuse tundides õpitavates

spordialades/liikumisviisides, mis tutvustavad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri ning aitavad õpilasel kujuneda kultuuriteadlikuks (omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust

väärtustavaks) ühiskonnaliikmeks.

Läbiv teema „Teabekeskkond“ toetab õpilast vajaliku info leidmisel.

Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ rakendamine kehalises kasvatuses seostub antud

ülesande jaoks õpilasepoolse sobiva lahenduse leidmisega.

Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus“ seostub spordi ülima aate – ausa mängu põhimõtete –

järgimisega kehalises kasvatuses ning tunnivälises sportlikus tegevuses. Sportlikus tegevuses

kehtivate reeglite mõistmine ja nende järgimine toetab õpilase kujunemist kõlbeliseks isiksuseks.

 

2. Kehaline kasvatus

2.1. Üldalused

2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

1) soovib olla terve ja rühikas;

2) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;

3) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja

liikumist iseseisvalt harrastama;

4) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;

5) täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;

6) jälgib oma kehalist vormisolekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;

7) õpib kaaslastega koostööd tegema, kokku lepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa

mängu olemust mõistma;

8) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi- ja liikumisürituste vastu.

 

2.1.2. Õppeaine kirjeldus

Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse.

Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda

regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama.

Keskkonda hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilase sotsiaalset ning kõlbelist arengut. Põhialadena kuuluvad põhikooli kehalise kasvatuse ainekavva võimlemine, kergejõustik (I kooliastme õpitulemustes ja õppesisus esitatud põhiliikumisviisidena jooks, hüpped ja visked), liikumis- ja sportmängud (korv-, võrk- ja jalgpall – koolil on kohustus õpetada neist kaht), tantsuline liikumine, talialad (suusatamine ja uisutamine – koolil on kohustus õpetada neist üht) ning orienteerumine. I või II kooliastmes läbivad õpilased ujumise algõpetuse kursuse. Teadmisi spordist ja liikumisest/sportimisest edastatakse kehalise kasvatuse tundides praktilises tegevuses ja/või õpilasi iseseisvale (tunnivälisele) õppele suunates.

Et koolidel oleks võimalik kehalist kasvatust korraldades arvestada õpilaste huve, kooli ja/või

paikkonna spordi- või liikumisharrastuse traditsioone, ent ka olemasolevaid sportimistingimusi, on kehalise kasvatuse ainekavas esitatud õpitulemused kavandatud saavutada (ja neile vastav õppesisu läbida) 75–80% õppeks ettenähtud tundide jooksul. 20–25% kehalisele kasvatusele ette nähtud tundide mahust võivad koolid kasutada ainekavva mittekuuluvate spordialade ja liikumisviiside (käsipall, saalihoki, pesapall, sulgpall, erinevad tantsustiilid jm) õpetamiseks, ainekavva kuuluvate põhialade oskuste kinnistamiseks või põhialade süvendatud õppeks.

Tantsuline liikumine võib olla integreeritud kehalise kasvatuse tundides teiste spordialade ja

liikumisviisidega.

 

2.1.3. Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;

3) võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetava individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, kooliõu jne;

7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, projektõpe,

õpimapi ja uurimistöö koostamine jne.

I kooliastme õppetegevused on:

1) organiseeritud praktiline harjutamine tundides; organiseeritud liikumine ja mängimine tunnivälise tegevusena;

2) oma tegevuse/soorituse kommenteerimine ning kaaslase tegevuse kirjeldamine;

3) kontrollharjutuste sooritamine; oma tulemuste kogumine ja võrdlemine.

II kooliastme õppetegevused on:

1) organiseeritud praktiline harjutamine tundides ja tunnivälise tegevusena; iseseisev liikumine ning mängimine tunnivälise (vaba aja) tegevusena;

2) kontrollharjutuste sooritamine, oma kehaliste võimete kontrollimine ning tulemustele hinnangu andmine;

3) oma ja/või kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine ning arutelu;

4) spordi-, liikumis- ja terviseteemaliste materjalide lugemine;

5) spordivõistlustest ja/või tantsuüritustest osavõtt võistlejana/osalejana; spordi- ja/või tantsuürituste jälgimine TVst.

III kooliastme õppetegevused on:

1) organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine;

2) kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste võimete kontrollimine ning tulemustele hinnangu andmine;

3) oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine; sõnalised aruanded; vestlused;

4) liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu analüüsimine;

5) spordivõistlustel ja/või tantsuüritustel käimine, neist osavõtt võistleja, osaleja või abilisena;

spordi- ja/või tantsürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel. Kuna õpilase kehaline aktiivsus on efektiivseim viis, et hoida tervist, arendada ning säilitada üldist töövõimet, kehalist vormisolekut ja vaimset tasakaalu, on soovitatav pakkuda vabade tundide arvelt lisatunde liikumiseks ning sportimiseks.

 

2.1.4. Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalike ja/või praktiliste tööde ning tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilase teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest.

Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilase tervislikust seisundist – õpilane sooritab hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või oma raviarsti määratud harjutusi.

Juhul kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse talle individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe eesmärk, õppesisu,

õpitulemused ning nende hindamise vormid.

I kooliastmes hinnatakse õpilase tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus,

reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jms). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.

II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes peab tulemuse kõrval arvestama õpilase arengut ning tema tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Hinnata tuleb ka õpilase tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.

III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses. Õpilase teadmistele hinnangut andes tuleks eelkõige arvestada õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes peab tulemuse kõrval arvestama õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendatakse ka õpilase enesehindamist.

 

2.2. I kooliaste

2.2.1. Kooliastme õpitulemused

I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.

3. klassi õpilane:

1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele; nimetab põhjusi, miks õpilane peab olema kehaliselt aktiivne;

2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate liikumisviiside/kehaliste harjutuste tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures); sooritab põhiliikumisviise liigutusoskuste tasemel;

3) teab (kirjeldab), kuidas tuleb käituda kehalise kasvatuse tunnis (võimlas, staadionil, maastikul jne), täidab õpetaja seatud ohutusnõudeid ja hügieenireegleid; loetleb ohuallikaid liikumis-/ sportimispaikades ja kooliteel ning kirjeldab ohutu liikumise/sportimise/liiklemise võimalusi;

4) sooritab õpetaja juhendamisel kontrollharjutusi; annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);

5) teab, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades: on viisakas, sõbralik ja abivalmis; täidab

kokkulepitud (mängu)reegleid; kasutab heaperemehelikult kooli spordivahendeid ja - inventari;

6) loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi; nimetab Eestis toimuvaid spordivõistlusi ning tantsuüritusi;

7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; oskab iseseisvalt ja koos kaaslastega ohutult mängida liikumismänge; tahab õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise.

 

2.2.2. Õppesisu ja õpitulemused

1. Teadmised spordist ja liikumisviisidest

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele; nimetab põhjusi, miks ta peab olema kehaliselt aktiivne;

2) oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning liigeldes tänaval; järgib õpetaja seatud reegleid ja ohutusnõudeid; täidab mängureegleid; teab ja täidab (õpetaja seatud) hügieeninõudeid;

3) annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);

4) loetleb spordialasid ja nimetab tuntud Eesti sportlasi.

Õppesisu

Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele. Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, oma kaaslase soorituse kirjeldamine ning hinnangu andmine.

Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.

Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes. Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest. Pesemise vajalikkus kehaliste harjutuste tegemise järel.

Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.

2. Võimlemine

Õpitulemused

Õpilane:

1) oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);

2) sooritab põhivõimlemise harjutuste kombinatsiooni (16 takti) muusika või saatelugemise saatel;

3) sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;

4) hüpleb hüpitsat tiirutades ette (30 sekundi jooksul järjest).

Õppesisu

Rivikorra harjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine, loendamine, pöörded paigal, kujundliikumised.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga kõrvale, rivisamm (P) ja võimlejasamm (T).

Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine, hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale, koordinatsiooniharjutused.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel.

Rakendusvõimlemine. Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis, ripped ja toengud.

Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette, kaldpinnalt tirel taha, veere taha turiseisu, kaarsild, toengkägarast ülesirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega.

Tasakaaluharjutused. Liikumine joonel, pingil ja poomil, kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme, päkkkõnd ja pöörded päkkadel, võimlemispingil kõnd kiiruse muutmise, takistuste ületamise ja peatumistega, tasakaalu arendavad liikumismängud.

Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks. Sirutus-mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt maandumisasendi fikseerimisega, harjutused äratõuke õppimiseks hoolaualt.

3. Jooks, hüpped, visked

Õpitulemused

Õpilane:

1) jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;

2) läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi;

3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;

4) sooritab palliviske paigalt ja kolmesammulise hooga;

5) sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamiseta.

Õppesisu

Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks, kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega. Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooks teatepulgaga.

Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada

jooksu ja hüppe ühendamise oskus. Kaugushüpe hoojooksult paku tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga. Kõrgushüpe otsehoolt.

Visked. Viskepalli hoie. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt ja kolme sammu hooga.

4. Liikumismängud

Õpitulemused

Õpilane:

1) sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega liikumismänge;

2) mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.

Õppesisu

Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega.

Liikumismängud väljas/maastikul.

Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine.

Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall.

5. Taliala

5.1. Suusatamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga;

2) laskub mäest põhiasendis;

3) läbib järjest suusatades 2 km (T) / 3 km (P) distantsi.

Õppesisu

Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine.

Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused

suuskadel.

Trepptõus, käärtõus. Sahkpidurdus. Laskumine põhiasendis.

Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.

6. Tantsuline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge;

2) liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile.

Õppesisu

Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud; lihtsamad tantsuvõtted ja tantsusammud.

Liikumine ruumis kasutades erinevaid suundi, tasandeid ja tantsujooniseid üksi, paaris ja grupis.

Sammud ja liikumised, rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika iseloomule.

7. Ujumine (kohustuslik algõpetus I või II kooliastmes)

Õpitulemused

Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.

Õppesisu

Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades; ujumise hügieeninõuded.

Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine.

2.3. II kooliaste

2.3.1. Kooliastme õpitulemused

II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.

6. klassi õpilane:

1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust inimese tervisele ning kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis; kirjeldab oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;

2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate kehaliste harjutuste (spordialade/liikumisviiside)

tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures), teab, kuidas õpitud alasid iseseisvalt sooritada; sooritab põhiliikumisviise liigutusvilumuste tasemel;

3) selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning iseseisva ohutu liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust; järgib ohutus- ja hügieenireegleid kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälistes spordiüritustes;

4) sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud tulemusi oma

varasemate tulemustega; valib õpetaja juhendamisel oma rühti ja kehalist võimekust parandavaid harjutusi ja sooritab neid;

5) mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö tegemise vajalikkust sportimisel/liikumisel; täidab reegleid ja võistlusmäärusi kehalisi harjutusi õppides ning liikudes; on valmis tegema koostööd (sooritama koos harjutusi, kuuluma ühte võistkonda jne) kõigi kaaslastega; kirjeldab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja teistes tegevustes;

6) kirjeldab sobivaid oskussõnu kasutades nähtud spordivõistlust ja/või tantsuüritust ning oma muljeid sellest; nimetab Eesti ja maailma tuntud sportlasi ning võistkondi; valdab teadmisi maailmas toimuvatest suurvõistlustest ja antiikolümpiamängudest;

7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne; soovib õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada teadmisi iseseisvaks sportimiseks/liikumiseks; osaleb tervisespordiüritustel.

 

2.3.2. Õppesisu ja erinevate alade õpitulemused

1. Teadmised spordist ja liikumisviisidest

Õpitulemused

Õpilane:

1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli

tervislikus eluviisis ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;

2) mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse

tundides ja tunnivälises tegevuses; teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral;

3) suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne;

4) sooritab kehaliste võimete testi ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel saavutatuga; valib õpetaja juhtimisel harjutusi oma kehalise võimekuse arendamiseks ning

sooritab neid;

5) tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu, kasutab neid sündmuste kirjeldamisel ning oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;

6) teab, mida tähendab aus mäng spordis;

7) valdab teadmisi õpitud spordialadest/liikumisviisidest, nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi; teab tähtsamaid fakte antiikolümpiamängudest.

 

Õppesisu

Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent.

Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.

Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis.

Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus liikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses. Teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad esmaabivõtted.

Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.

Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi; kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida (õpetaja toel valitud harjutusi kasutades) oma kehalisi võimeid ja rühti.

Teadmised spordialadest/liikumisviisidest, suurvõistlused ja/või üritused Eestis ning maailmas, tuntumad Eesti ja maailma sportlased jms.

Teadmised antiikolümpiamängudest.

2. Võimlemine

Õpitulemused

Õpilane:

1) sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni (32 takti) saatelugemise või muusika saatel;

2) hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;

3) sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T);

4) sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas ja rööbaspuudel;

5) sooritab harjutuskombinatsiooni madalal poomil (T) ja kangil (P);

6) sooritab õpitud toenghüppe (hark- või kägarhüpe).

Õppesisu

Rivikorra harjutused. Ümberrivistumine viirus ja kolonnis; pöörded sammliikumiselt.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Harjutuskombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused saatelugemise ja/või muusika saatel.

Harjutused vahendita ja vahendiga: käte ja jalgade hood, lõdvestamised, vetrumised.

Rühiharjutused. Kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.

Iluvõimlemine (T). Hüpitsa hood, ringid, kaheksad, tiirutamised; erinevad hüpped; lihtsad visked ja püüded.

Rakendus- ja riistvõimlemine. Kahe- ja kolmevõtteline ronimine; käte erinevad haarded ja hoided; upp-, tiri- ja kinnerripe; hooglemine rippes; ees- ja tagatoengust hooga mahahüpped; hooglemine rööbaspuudel toengus ja küünarvarstoengus; kangil jala ülehoog käärtoengusse ja

tagasi ning tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (P).

Akrobaatika. Erinevad tirelid; tiritamm (P) ja selle õppimiseks juurdeviivad harjutused; painduvust arendavad harjutused ja kaarsild (T); ratas kõrvale; kätelseis abistamisega.

Tasakaaluharjutused. Erinevad kõnni- ja hüplemisharjutused; pöörded ja mahahüpped.

Toenghüpe. Hoojooksult hüpe hoolauale, äratõuge ja toengkägar (kitsel, hobusel), ülesirutusega mahahüpe maandumisasendi fikseerimisega; hark- või kägarhüpe.

3. Kergejõustik

Õpitulemused

Õpilane:

1) sooritab madallähte stardikäsklustega ja õige teatevahetuse ringteatejooksus;

2) sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;

3) sooritab hoojooksult palliviske;

4) jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;

5) jookseb järjest 9 minutit.

Õppesisu

Jooksuasendi ja -liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja lõpetamine.

Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused. Ringteatejooksu

teatevahetus.

Kestvusjooks.

Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega. Kõrgushüpe (üleastumishüpe).

Pallivise hoojooksult.

4. Liikumis- ja sportmängud

4.1. Liikumismängud

Õpitulemused

Õpilane:

1) sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi palliga;

2) mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid.

Õppesisu

Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused pallidega. Rahvastepall.

4.2. Sportmängud (kooli valikul õpetatakse kolmest sportmängust kahte)

Õpitulemused (kooli valitud kahe sportmängu kohta)

Õpilane:

1) sooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis;

2) sooritab ülalt- ja altsöödud paarides ning alt-eest pallingu võrkpallis;

3) sooritab palli söötmise ja peatamise jalgpallis;

4) mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi.

Õppesisu

Korvpall. Palli hoie söötes, püüdes ja peale visates. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile.

Sammudelt vise korvile. Kaitseasend. Korvpallireeglitega tutvumine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.

Võrkpall. Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga. Ülalt- ja altsööt pea kohale, vastu seina ning paarides. Alt-eest palling. Pioneeripall. Kolme viskega võrkpall. Minivõrkpall.

Jalgpall. Söödu peatamine ning löögitehnika õppimine, arendamine ja täiustamine. Mäng 4 : 4 ja 5: 5.

5. Taliala

5.1. Suusatamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise

sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise uisusamm-sõiduviisiga;

2) sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis;

3) sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde;

4) sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;

5) läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5 km (P) distantsi.

Õppesisu

Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel.

Uisusammpööre, poolsahkpööre ja poolsahkpidurdus.

Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis; vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis; uisusamm ilma keppideta, pooluisusamm laugel laskumisel, paaristõukeline kahesammuline uisusamm- sõiduviis.

Teatesuusatamine.

6. Orienteerumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;

2) teab põhileppemärke (10–15);

3) orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas;

4) arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;

5) oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga ja kaardita.

Õppesisu

Maastikuobjektid, leppemärgid, kaardi mõõtkava, reljeefivormid (lõikejoonte vahe), kauguste

määramine.

Liikumine joonorientiiride järgi. Kaardi ja maastiku võrdlemine. Asukoha määramine. Kompassi tutvustamine. Suunaharjutused kompassiga seistes ja liikudes. Õpperaja läbimine kaarti ja kompassi kasutades.

Orienteerumismängud.

7. Tantsuline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse, sh Eesti ja teiste rahvaste tantse;

2) kasutab eneseväljendamiseks loovliikumist.

Õppesisu

Eesti rahva- ja seltskonnatantsud paaris ning paarilise vahetusega. Eakohased tantsuvõtted ja -

sammud; 4–8-taktilised liikumis- ja tantsukombinatsioonid; ruumitaju ülesanded, põimumine liikudes, pöörded ja pöörlemine.

Kujutluspiltidel baseeruv liikumine üksi, paaris ja grupis.

Tantsuürituste külastamine ja arutelu.

8. Ujumine (kohustuslik algõpetus I kooliastmes)

Õpitulemused

Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.

Õppesisu

Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades; hügieeninõuded ujumisel. Veega kohanemise harjutused.

Rinnuli- ja seliliujumine.

2.4. III kooliaste

2.4.1. Kooliastme õpitulemused

III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.

Põhikooli lõpetaja:

1) kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; analüüsib oma igapäevast kehalist aktiivsust, sh liikumisharrastust, ning annab sellele hinnangu;

2) omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures); suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada;

3) järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes; oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetusjuhtumite korral;

4) sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testi harjutusi (sh lihtsamaid enesekontrolli teste) ning annab hinnangu oma tulemustele; teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekus parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada;

5) järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi; liigub/spordib keskkonda hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes; selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja elus;

6) kirjeldab oskussõnu kasutades nähtud võistlusi erinevatel spordialadel ja/või nähtud tantsuüritusi ning oma muljeid nendest; kirjeldab oma lemmikspordiala (või tantsustiili), loetleb sel alal toimuvaid võistlusi/üritusi ning ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas; valdab teadmisi antiik- ja nüüdisolümpiamängudest ning Eesti sportlaste saavutustest olümpiamängudel;

7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis ja/või väljaspool toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja (osaleja), pealtvaataja või kohtuniku/korraldajate abilisena; harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega; soovib õppida (sh iseseisvalt) uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi.

 

2.4.2. Õppesisu ja erinevate alade õpitulemused

1. Teadmised spordist ja liikumisviisidest

Õpitulemused

Õpilane:

1) selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;

2) järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;

3) liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;

4) oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;

5) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt), käib spordi- ja tantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat; oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel.

Õppesisu

Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele. Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.

Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng – ausus ja õiglus spordis ning elus. Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.

Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh. antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.

Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile“.

2. Võimlemine

Õpitulemused

Õpilane:

1) sooritab õpitud vaba- või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;

2) sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;

3) sooritab harjutuskombinatsiooni rööbaspuudel (T, P) ja poomil (T) / kangil (P);

4) sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja/või kägarhüpe).

Õppesisu

Rivikorra harjutused. Jagunemine ja liitumine, lahknemine ja ühinemine, ristlemine.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Harjutused vahendita ja vahenditega erinevate lihasrühmade treenimiseks, harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine, üldarendavate võimlemisharjutuste kirjeldamine. Üldarendavate võimlemisharjutuste kasutamine erinevate spordialade eelsoojendusharjutustena.

Rühi arengut toetavad harjutused. Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks;

jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja

puusaliigese liikuvuse arendamiseks.

Iluvõimlemine (T). Harjutused rõnga, palli ja lindiga; harjutuskombinatsioon vahendiga muusika saatel.

Riistvõimlemine. Tireltõus rööbaspuudel ühe jala hoo ja teise tõukega (T); küünarvarstoengust hoogtõus taha ja harkistest tirel ette (P); kangil tireltõus jõuga; käärhöör (P).

Akrobaatika. Kaks ratast kõrvale; kätelseis.

Tasakaaluharjutused poomil (T). Erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette pööre 1800; jala hooga taha pööre 1800; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ette; erinevaid mahahüppeid.

Toenghüpe. Hark- ja/või kägarhüpe.

Aeroobika. Aeroobika põhisammud. Aeroobika tervisespordialana.

3. Kergejõustik

Õpitulemused

Õpilane:

1) sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;

2) sooritab hoojooksult palliviske (7. kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke;

3) jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;

4) suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P).

Õppesisu

Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks.

Kestvusjooks.

Kaugushüppe eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.

Kõrgushüppe eelsoojendusharjutused. Kõrgushüpe (üleastumishüpe). Flopi tutvustamine.

Pallivise hoojooksult (7. kl).

Kuulitõuke soojendusharjutused. Kuulitõuge.

4. Sportmängud (kooli valikul õpetatakse kolmest sportmängust kahte)

Õpitulemused kooli valitud kahe sportmängu kohta

Õpilane:

1) sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente;

2) sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted korvpallis;

3) sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu võrkpallis;

4) mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid mängus;

5) mängib kaht õpitud sportmängu reeglite järgi.

Õppesisu

Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine, püüdmine ja vise korvile liikumiselt. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Petted. Algteadmised kaitsemängust. Korvpalli võistlusmäärused. Mäng reeglite järgi. Mäng 3 : 3 ja 5 : 5.

Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt palling ja pallingu vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja hüppega (P) ning kaitsemäng. Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Mäng reeglite järgi.

Jalgpall. Jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste ja kombinatsioonidega. Jalgpalluri erinevate positsioonide (kaitsja, poolkaitsja ja ründaja) ning nende ülesannete mõistmine. Mäng.

5. Taliala

5.1. Suusatamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;

2) suusatab kepitõuketa uisusamm-sõiduviisiga tempovarianti;

3) läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.

Õppesisu

Laskumine madalasendis.

Libisamm-tõusuviis. Sahk-, uisusamm-, paralleel- ja käärpööre.

Tõusu- ja laskumisviiside ning pidurduste kasutamine maastikul.

Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis.

Üleminek paaristõukeliselt sõiduviisilt vahelduvtõukelisele ja vastupidi.

Kepitõuketa uisusamm-sõiduviisi tempovariant.

Õpitud sõiduviiside tehnikate täiustamine ja kinnistamine.

6. Orienteerumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;

2) oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;

3) oskab valida õiget liikumistempot ja -viisi ning teevarianti maastikul;

4) oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

Õppesisu

Üldsuuna ja täpse suuna (asimuudi) määramine.

Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga. Kaardi peenlugemine – väikeste objektide lugemine ja meeldejätmine. Sobivaima teevariandi valik. Orienteerumine maastikul kaardi ja

kompassiga.

Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine.

Suund- ja valikorienteerumine. Sobiva koormuse ja liikumistempo valimine pinnasetüübi, reljeefivormi ja takistuste järgi.

7. Tantsuline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse ning kombinatsioone autoritantsudest;

2) arutleb erinevate tantsustiilide üle;

3) teab Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioone.

Õppesisu

Tantsud õpetaja valikul vastavalt neidude ja noormeste arvule klassis.

Omandatakse mõisted, oskussõnad, põhisammud ja kombinatsioonid. Soorollid tantsus.

Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine.

Traditsioonilisus ja nüüdisaegsus. Popkultuur. Tants kui sport. Tants kui kunst ja kultuur, tants kui meelelahutus.

 

Füüsiline õpikeskkond

1. Kool korraldab alates II kooliastmest poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid eraldi.

2. Kool korraldab õppe spordirajatistes, kus on vajalik sisseseade ainekavakohasteks õppetegevusteks.

3. Saab kasutada suusarada ja/või uisuväljakut, terviserada ja ujulat.

4. Hügieeniharjumuste kujundamiseks on olemas rõivistud ning pesemisruumid.

 

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 1. KLASSILE

 

Õpetuse eesmärgid:

Ergutama lapsi realiseerima oma liikumistarvet, suurendama liikumisaktiivsust, olema palju väljas värskes õhus.

Käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis

hügieenireeglid kehalise harjutuste sooritamisel

ohutusnõudeid

arendada kehalisi võimeid, eeskätt kiirust, painduvust ja osavust

arendada laste loovust, tahteomadusi, toetada nende esteetilist, kõlbelist ja sotsiaalset arengut ning heade käitumistavade kujunemist

 

 

Maht

70 tundi ( 2 x nädalas )

 

Seos teiste õppeainetega

Matemaatika – rivi-korraharjutused järgarvude loendamine , numbrite tundmine , pikkusühikute tundmine , ajaühikute tundmine .

Rütmika – liigutuste erinevad vormid , ruumitunnetus , rütmitunnetus ja loovuse arendamine .

Muusika - musikaalsuse arendamine

Liiklusõpetus – liiklus tänaval

 

Läbivad teemad

Kodukant – talvepealinn , kodukandi sportlased

Keskkond ja säästev areng– looduskaitse , õppeväljakute ja harjutuspaikade korrashoid

Turvalisus – tööohutus , ohutu liiklus

 

 

Õppesisu

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused .

Rivistamine kolonni ühekaupa. , ühte viirgu , harvenemine ja koondumine viirus juurdevõtusammudega , ümberrivistumine ühest kolonnist kahte, ühest viirust kahte.

Põhiseisang. Joondumine viirus . Liikumise alustamine ja lõpetamine. Paaride moodustamine. Pihkseongus ringi moodustamine.

Üldarendavad harjutused – pallide, võimlemiskepi , võimlemisrõngaga.

 

Rakendusvõimlemine

Ronimine, kandmine, roomamine, ripped toengud.

Väikeinvntari ja mattide kandmine ja paigutamine ja paigutamine. Rippseis ja ripe. Rippes ( varbseinal, redelil, madalal kangil) .Jalgade kõverdamine-sirutamine, hargitamine jne. Rippkükk.

Hüppeharjutused. Toenghüpped.

Sügavushüpped ( kuni 40 cm ) vetruva maandumisega ( õige maandumisasendi õpetamine ). Üleshüpped kahe jala tõukelt. Pealehüpped pehmele alusele hoojooksul.

 

Tasakaaluharjutused

Seis ühel jalal, teine jalg ette tõstetud ( taha, kõrvale) .Päkk-kõnd mööda joont. Kõnd võimlemispingil ja madalal poomil.

 

Akrobaatika.

Veere kägarasendis ette ja taha (“ kiikhobu” ). Kukerpall.

 

Tantsuharjutused

Kasutada kombinatsioonidest lihtsamme- kõnd ja jooksu või nende variatsioone. Galoppsamm kõrvale ja ette.

 

Kergejõustik

Jooks, jooksuharjutused.

Jooks õige pea-, keha- ja käteasenditega, pöia jooksusuunalise mahaastumisega. Jooks vahelduvalt kõnniga kolonnis, paarides, looklevalt, siksakina, mööda joont. Tagurpidijooks. Jooks läbisegi. Jooksu kiire alustamine ja lõpetamine. Pendelteatejooks. Võidujooks kuni 20 m.

 

Hüpped

Hüppeharjutused mänguvormis. Üleshüpped hoojooksult ühe jala tõukelt. Ülehüpped takistustest.

Visked, viskeharjutused.

Palli tunnetamine: hoie, viskeliigutus. Pallide ja teiste viskevahendite viskamine vasaku ja parema käega vastu seina , üle nööri , võrgu, takistuste jne.

 

Sportmängud

Keskmise palli veeretamine, viskamine ja püüdmine kahe käega.Palli põrgatamine maha ja püüdmine kahe käega.

 

Liikumismängud

Jooksu-, hüppe-, viske- ja osavusmängud.

 

Suusatamine

1 klass on kohanemisetapp, kus õpetatakse käitumist ja ohutusnõudeid suusaradadel. Suusavarustuse transport .Libisamm keppidega. Tõus madalale nõlvale ja laskumine põhiasendis. Pöörded paigal. Kukkumine ja tõusmine suuskadel Suusatamine 1,5 km.

 

Õppekirjandus

 

Võimlemine

I.Saulepp, A.Truupõld , E.Parik “Võimlemisharjutuste tehnika ja õpetamise metoodika” TpedI 1993

Truupõld “Akrobaatika harjutuste tehnika ja õpetamise metoodika” TPÜ 1993

Kergejõustik

Kergejõustikualade õpetamine . TÜ 1993

Suusatamine

Kivistik jt. “Suusatamise õpiraamat” TÜ 1991

K.Zilmer “Juku suusamaa “

 

M.Zapletal. 1000 mängu

Z. Mellov ”Rütmika “

 

 

Õpitulemused

1. klassi lõpetaja

 

Teab:

käitumisreegleid kehalise kasvatuse tunnis

hügieeninõudeid

ohutusnõudeid

 

Oskab:

erinevaid kõnnivorme

ronida varbseinal, redelil, kaldpingil

ronida toengpõlvituses ja käpuli

rippes kõverdada-sirutada, hargitada jalgu; rippkükk

kõndida latil, nööril, võimlemispingil erinevate käteasenditega

veereda kägarasendis ette ja taha

joosta vahelduvalt kõnniga kolonnis, paaris, looklevalt, siksakina , mööda joont, tagurpidi

pendelteatejooks

palli visata parema ja vasaku käega märki

suusatamises pöördeid paigal, kukkumine ja tõusmine suuskadel

 

Suudab:

joosta 40 m võidu

joosta 300 m

visata palli täpselt

hüpata kaugust

suusatada 1 km

 

Hindamine

1 klassis antakse õpilasele suuline hinnang( ergutus)

- huvi ja aktiivsus kehalise kasvatuse tundides

 

 

Kodukord

 

1. Õpilane saabub tundi puhtas sportlikus riietuses. Välistundideks riietub arvestades õhutemperatuuri ja ilmastikuolusid.

2. Täidab ohutus- ja korranõudeid tunnis.

3. Pärast tundi peseb ennast ja vahetab riideid.

4. Kehalise kasvatuse tundidest haigusjärgselt vabastatud õpilased esitavad tõendi kehalise kasvatuse õpetajale.

5. Vabastatud õpilased viibivad tunnis õpetaja abilisena või täidavad õpetaja poolt antud lisaülesandeid.

6. Ettevalmistusgruppi kuuluvad õpilased peavad osalema tunnis vastavalt võimetele. Normatiivide täitmisest on nad vabastatud. Kokkuvõtteks hindeks on neil “arvestatud” või “mittearvestatud”.

7. III veerandil toimuvad tunnid väljas. Tundides kasutavad spordialad on suusatamine, kelgutamine (võimalusel ka uisutamine ).

 

KAHALISE KASVATUSE AINEKAVA 2. KLASSILE

 

Õpetuse eesmärgid

* et õpilane on terve ja hea rühiga

* omab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks

* omandab hügieeniharjumused

* omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse

* arendada kehalisi võimeid eeskätt painduvust , osavust , kiirust.

 

Maht

105 tundi (3 x nädalas )

 

Ainetevahelised seosed

Matemaatika – rivi-ja korraharjutused järgarvude loendamine , numbrite loendamine, pikkusühikute tundmine , ajaühikute tundmine

Rütmika ja muusikaõpetus – liigutuste erinevad vormid , ruumi tunnetus , rütmi tunnetus , loovuse arendamine , musikaalsuse arendamine

Liiklusõpetus – liiklus tänaval

 

Läbivad teemad

Kodukant – talvepealinn , kodukandi sportlased

Keskkond ja säästev areng– looduskaitse , õppeväljakute ja harjutuspaikade korrashoid

Turvalisus – tööohutus , ohutu liiklus

 

 

Õppesisu

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused.

Käsklused “ Pikem samm”, “ Tihedam samm” , “ Harvem samm “, “ Paariks loe “; rivistumine kahte viirgu, ümberrivistumine kahest viirus kahte ringi, liikumine diagonaalselt, maona ;.harvenemine ja koondumine ( juurdevõtusammudega käteulatusele )

 

Rakendusvõimlemine

Ronimine, roomamine, kandmine, ripped toengud.

Ronimise eri variandid ( varbseinal, redelil, kaldpingil ) .Üle takistuste ronimine, takistuste alt ronimine..Toengute kasutamine matkimisharjutustena ja mänguvormis

Ripplamang.

Hüppeharjutused. Toenghüpped

Sügavushüpped ( kuni 60 cm ) vetruva maandumisega erinevate käte asenditega või lisa- ülesannetega. Hüpped üle “ kraavi” kahe ja ühe jala tõukelt maandumisega kahele jalale.

Tasakaaluharjutused

Päkkseis suletud silmadega.Kõnd ristsammudega ette üle maasasetseva nööri(joone).Pöörded päkkadel 90 ja 180 maas ja võimlemispingil. Kõnd võimlemispingil takistustest üleastumisega, vahendite ümbertõstmisega.

 

Akrobaatika

Veere kõrvale sirutatult. Turiseis.

 

Tantsuharjutused

Polkasamm. Vahetussamm (liikumine otse ning küljele)

 

Kergejõustik

Jooks, jooksuharjutused

Jooks kitsas “ koridoris” . Jooks suuna muutmisega erinevatele signaalidele reageerimisega. Jooks “kraavide” ja madalate takistuste ületamisega. Võidujooks kuni 40m. Jooks rahulikus tempos kuni 3 min.

Hüpped

Kõrgushüpe otsehoolt. Hüpped üle madalate takistuste sammasendis õige maandumisasendiga. Paigalt kaugushüpe.

Visked, viskeharjutused.

Märkivisked (märgi kaugus 4 m, vertikaalse märgi kõrgus 2 m, läbimõõt 1m). Topispallide veeretamine, viskamine ja püüdmine mänguvormis.

Sportmängud

Keskmise palli veeretamine, viskamine ja püüdmine paarides.

 

Liikumismängud

Jooksu-, hüppe-, viske- ja osavusmängud.

 

Suusatamine

Libisamm keppidega . Libisemine ühel suusal. Trepptõus, laskumine nõlvalt madalasendis. Tasakaalu ja osavusharjutused ning mängud laugel nõlval..

 

Õppekirjandus

Võimlemine

I.Saulepp , A.Truupõld , E.Parik . Võimlemisharjutuste tehnika ja õpetamise metoodika TPÜ 1993

Truupõld . Akrobaatika harjutuste tehnika ja õpetamise metoodika . TPÜ 1993

Kergejõustik

Kergejõustiku alade õpetamine . TÜ 1993

H.Torim .Kiirjooks

H.Torim. Palli-, Granaadi – ja odaviske tehnikast , õpetamisest ja õppimisest .TpedI 1985

Suusatamine

Kivistik jt. Suusatamise õpiraamat . TÜ 1991

M.Zapletal. 1000 mängu

 

 

Õpitulemused

2. klassi lõpetaja

 

Teab:

käitumisreegleid kehalise kasvatuse tunnis

hügieeninõudeid, ohutusnõudeid

harjutuste mõju tervise tugevdamisele, rühile

hingamine jooksmisel ja suusatamisel

 

Oskab:

oskab riietuda vastavalt olukorrale

tõsta, kanda ja paigutada väikeinventari ja matte

sooritada erinevaid kõnni-, jooksu-, hüppe-, viskeharjutusi

ronida varbseinal, redelil, kaldpingil, üle ja alt takistuste

kasutada toenguid matkimisharjutustena

rippes jalgade kõverdamist-sirutamist, hargitamist

hüppeid kahe ja ühe jala tõukelt

veeret kõrvale sirutatult, turiseis

suusatamises trepptõus, laskuda põhiasen

osata kasutada kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmisi ja vilumusi koduülesannete sooritamisel ja iseseisval harjutamisel

 

Suudab:

joosta 40 m püstilähtest

joosta rahulikus tempos kuni 3 min.

visata palli T- 10 m ; P- 16 m

hüpata kaugust T – 140 cm ; P – 160 cm

suusatada 1 km või 2 km

 

 

Hindamine

hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis

praktilisi oskusi

 

Kokkuvõttev hinne pannakse iga veerandi lõpul ( neli korda õppeaasta jooksul ).

 

 

 

Kodukord

 

1. Õpilane saabub tundi puhtas sportlikus riietus. Välistundideks riietub arvestades õhutemperatuuri ja ilmastikuolusid.

2. Täidab ohutus- ja korranõudeid tunnis.

3. Pärast tundi peseb ennast ja vahetab riideid.

4. Kehalise kasvatus tundidest haigusjärgselt vabastatud õpilased esitavad tõendi kehalise kasvatuse õpetajale.

5. Vabastatud õpilased viibivad tunnis õpetaja abilisena või täidavad õpetaja poolt antud lisaülesandeid.

6. Ettevalmistusgruppi kuuluvad õpilased peavad osalema tunnis vastavalt võimetele. Normatiivide täitmistest on nad vabastatud. Kokkuvõtvaks hindeks on neil “arvestatud” või “mittearvestatud”.

7. III veerandil toimuvad tunnid väljas. Tundides kasutatavad spordialad on suusatamine ( võimalusel ka uisutamine ) .Suusavarustuse puudumisel laenab õpilane selle koolist.

 

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 3. KLASSILE

 

 

Õpetuse eesmärgid

on terve ja hea rühiga

omandab motivatsiooni , huvi ja teadmisi iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks

arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi

omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse

arendada tahteomadusi

 

Maht

105 tundi ( 3 x nädalas )

 

Ainetevahelised seosed

Matemaatika – rivi –korraharjutused järgarvude loendamine , numbrite loendamine , numbrite tundmine , pikkusühikute tundmine , ajaühikute tundmine

Muusikaõpetus ja rütmika – liigutuste erinevad vormid , ruumi tunnetus , rütmitunnetus , loovuse arendamine , musikaalsuse arendamine

Liiklusõpetus –liiklus tänaval

 

Läbivad teemad

Kodukant – talvepealinn , kodukandi sportlased

Keskkond ja säästev areng– looduskaitse , õppeväljakute ja harjutuspaikade korrashoid

Turvalisus – tööohutus , ohutu liiklus

 

Õppesisu

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused.

Käsklused “Paigal”, “Joondu”, “Valvel”, “Vabalt”. Raporteerimine. Ümberpööre paigal, osade kaupa, järjest loendamine.Rivistumine kolonni 2-, 3-, 4- kaupa suunaja või orientiiri järgi. Liikumine “maona” .

 

Rakendusvõimlemine

Ronimine, roomamine, kandmine, ripped toengud

Ripplamang. Ripplamangus käte kõverdamine. Ripplamangus kangil liikumine kõrvale. Ripe köiel või latil.Harktoenglamang, toengpõlvitus.

 

Hüppeharjutused.

Toenghüpped.Sügavushüpped ( kuni 80 cm ) vetruva maandumisega poolkükki käed ees ( kõrval-ülal).

 

Tasakaaluharjutused.

Võimlemispingil kõnd lisaülesannetega, erinevate käteasenditega. Rõhtseis. Selg ees kõnd. Pöörded päkkadel 90 ja 180

 

Akrobaatika.

Tirel ette. Poolspagaat. Turiseis. Kaarsild selili lamangust ( abistamisega). Veere kõrvale harkistest ette ringveere.

 

Tantsuharjutused

Polkasamm ette; vahetussamm; ristsamm; hüpaksamm;. Õpitud sammude ja hüplemiste kombinatsioonid.

 

Kergejõustik

Jooks, jooksuharjutused.

Püstilähe, jooksu alustamine püstilähtest. Kiirendusjooksud kuni 40 m . Tsoonijooksud 3x10 m . Jooks rahulikus tempos 3-4 min. Põlvetõstejooks paigal ja edasiliikumisega ; jalatõstejooks; sääretõstejooks ja jooks ristsammudega.

 

Hüpped.

Kõrgushüpe-üleastumishüpe. Kaugushüpe täishoolt ( reglementeerimata äratõukekohaga) . Ridahüpped ( hüpped jalalt jalale )

 

 

Visked, viskeharjutused.

Märkivisked horisontaalsesse ja vertikaalsesse märki ( kaugus 5m). Viskeharjutused kergete topispallidega. Liikuva märklaua tabamine väikese palliga.

 

Sportmängud

Palli põrgatamine paigal parema ja vasaku käega erineva rütmiga.

 

Liikumismängud

Jooksu-, viske-, hüppemängud. Akrobaatilised mänguvormid. Mängud suuskadel . Lihtsamate korv- ja jalgpalli elementide tutvustamine. Rahvastepall.

 

Suusatamine

Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis. Libisemine ühel suusal (vabalibisemine) . Laskumine madalasendis. Käärtõus. Astesammtõus. Astepööre laskumisel.

 

Õppekirjandus

Võimlemine

I.Saulepp , A.Truupõld , E.Parik.Võimlemisharjutuste tehnika ja õpetamise metoodika TPÜ 1993

Truupõld. Akrobaatika harjutuste tehnika ja õpetamise metoodika . TPÜ 1993

Kerkejõustik

Kergejõustikualade õpetamine. TÜ 1993

Suusatamine

Kivistik jt. Suusatamise õpiraamat . TÜ 1991

K.Zilmer .Juku suusamaa

M.Zapletal. 1000 mängu

Z.Mellov. Rütmika

 

 

Õpitulemised

 

Teab:

käitumisreegleid spordiväljakul, spordisaalis

hügieeninõudeid, ohutusnõudeid

kehaliste harjutuste mõjust tervisele

 

Oskab:

täita rivi- ja korraharjutusi

sooritada lihtsaid võimlemisharjutusi kindla rütmi järgi

sooritada erinevaid kõnni-, jooksu-, hüppe- ja viskeharjutusi

hüpelda hüpitsaga paigal

liikuda ripplamangus kangil kõrvale

maanduda poolkükki käed ees

alustada jooksu püstilähtest

hüpata kaugust sammasendist õige maandumisasendiga

hüpata kõrgust üleastumishüppega

visata palli paigalt kaugusele

vahelduvtõukelist 2-sammulist sõiduviisi

 

Suudab:

joosta 60m kiirusele

2000 m aega arvestamata

hüpata kaugust T- 180 ; P- 220

visata palli T- 12 m; P- 18 m

suusatada 1 km ajale

 

 

Hindamine

 

huvi ja aktiivsus kehalise kasvatuse tundides

praktilisi oskusi

Kokkuvõttev hinne pannakse iga veerandi lõpul ( neli korda õppeaasta jooksul ).

 

 

Kodukord

1. Õpilane saabub tundi puhtas sportlikus riietuses. Välistundides riietub arvestades õhutemperatuuri ja ilmastikuolusid.

2. Täidab ohutus- ja korranõudeid tunnis.

3. Pärast tundi peseb ennast ja vahetab riided.

4. Kehalise kasvatuse tundidest haigusjärgselt vabastatud õpilased esitavad tõendi kehalise kasvatuse õpetajale.

5. Vabastatud õpilased viibivad tunnis õpetaja abilisena või täidavad õpetaja poolt antud lisaülesandeid.

6. Ettevalmistusgruppi kuuluvad õpilased peavad osalema tunnis vastavalt võimetele. Normatiivide täitmisest on vabastatud. Kokkuvõtvaks hindeks on neil “arvestatud” või “mittearvestatud”.

7. III veerandil toimuvad tunnid väljas. Tundides kasutatavad spordialad on suusatamine ( võimalusel ka uisutada ). Suusavarustuse puudumisel laenab õpilane selle koolist.

 

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 4. KLASSILE

 

 

Õpetuse eesmärgid

ergutada õpilasi regulaarselt harjutama ning suunata vaba aja sisustamiseks sobiva spordiala valikul

õpetada kehaliste harjutuste tehnikat, kuna eeskätt tüdrukud saavutavad 12. eluaastaks oma liigutusoskuste maksimumi.

kujundada rikkalik mängude ja liigutusoskuste pagas

arendada kehalisi võimeid-, eeskätt kiirust, üldist vastupidavust, jõudu, painduvust ja osavust, tekitada huvi tulemuste hindamise ning arengu jälgimise vastu

hügieenireeglid, ohutusnõuded

positiivsete iseloomuomaduste ja käitumismallide kujunemist

 

Maht

105 tundi ( 3 x nädalas )

 

Ainevahelised seosed

Matemaatika – rivi-korraharjutused järgarvude loendamine , numbrite tundmine , pikkusühikute tundmine , ajaühikute tundmine

Muusikaõpetus ja rütmika – liigutuste erinevad vormid , ruumi tunnetus , rütmi tunnetus , loovuse arendamine , musikaalsuse arendamine

Emakeel – emakeele grammatika , loetelu mõistmine

Liiklusõpetus – liiklus tänaval

 

Läbivad teemad

Kodukant – talvepealinn , kodukandi sportlase

Keskkond – looduskaitse , õppeväljakute ja harjutuspaikade korrashoid

Turvalisus – tööohutus , ohutu liiklus

 

Õppesisu

Võimlemine

Rivi- ja korraharjutused.

Pöörded paigal ( ühe jala kannal ja teise päkal ). Poolpöörded paigal. Käsklus “Paigal” täitmine. Ümberrivistumine kolonnist ühekaupa kolonni kahe (kolme-,nelja-) kaupa liikumisel pööretega vasakule (paremale). Ümberrivistumine ringjoonele. Liikumine diagonaalselt.

 

Rakendusvõimlemine.

Ronimine , roomamine, kandmine, ripped toengud.

Ripe köiel või latil. Ronimine varbseinal liikumisega rippseisus ja rippkükis juurdevõtusammudega kõrvale.Riplemine kangil (rööbaspuudel, horisontaalredelil). Kinnerripe ühe jalaga. Toenglamangust “ käru”

Juurdeviivad harjutused köiel ronimiseks.

Hüppeharjutused. Toenghüpped.

Sirutusmahahüpe maandumisasendi fikseerimisega, sirutus.

 

Tasakaaluharjutused.

360 pööre päkkadel maas ( väikeste sammudega, ristsammudega)

Varemõpitud kõnniharjutuste kombinatsioonid ja sirutusmahahüpe madalalt poomilt. Laskumine kükki( põlvitusse) ja tõusmine ning väljaastekõnd. Rühmaharjutused ( viirus ja kolonnis ).

 

Akrobaatika.

Tirel taha (P) tiritamm kõverdatud jalgadega. Mustlasmaadlus. Püramiidid.

Tantsuharjutused.

Galopp-, hüpak- ja polkasammude kombinatsioon. Polkasamm pööreldes. Valsisamm. Jenka.

 

Kergejõustik

Jooks, jooksuharjutused.

Jooks erinevatest lähteasenditest reageerimiskiiruse arendamiseks. Püstilähe. Kiirendus jooksud. Pendelteatejooks .Kestvusjooks maastikul.

Hüpped.

Kõrgushüpe – üleastumishüpe. Kaugushüpe täishoolt-hoojooks, äratõuke koht.

Visked, viskeharjutused.

Märkivisked horisontaalsesse ja vertikaalsesse märki (kaugus 6 m ; kõrgus 5 m ; läbimõõt 1 m ) .Teatevõistlusi ja mänge topispallidega. Liikuva märklaua tabamine väikese palliga.

 

Sportmängud

Palli põrgatamine paigal parema ja vasaku käega erineva rütmiga. Palli põrgatamine liikumiselt parema ja vasaku käega ( lisaülesannetega ).

 

Suusatamine

Rivistumine suuskadel. Paigaltpöörded- tõstepööre tagant üle suusa. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis. Paaristõukeline sammuta sõiduviis. Laskumine laugel nõlval asendi muutmisega. Ebatasasuste ületamine. Poolkäärtõus.

 

Orienteerumine

Tingmärgid. Kaardi Orienteerimine kindlate orientiiride ( teed, majad jne. ) järgi. Koolikaart.

 

Õppekirjandus

Võimlemine

I.Saulepp , A.Truupõld , E.Parik. Võimlemisharjutuste tehnika ja õpetamise metoodika TPÜ 1993

Truupõld. Akrobaatika harjutuste tehnika ja õpetamise metoodika . TPÜ 1993

Kergejõustik

Kergejõustikualade õpetamine. TÜ 1993

Sportmängud

N.Rogalski,E-G. Degel. Jalgpalli aabits . ER.1984

Mini väravpall

Mini korvpall

Suusatamine

Kivistik jt. Suusatamise õpiraamat. TÜ 1991

Võimlemis- ja suusarivi koolis. E.Isop

 

Orienteerumine

A.Keerberg. Orienteerumisaabits. EÕK 1990

M.Zapletal. 1000 mängu

Sportimisel on reeglid. J.Unger

 

 

Õpitulemused

 

Teab:

õpitud spordialade oskussõnu

ohutusnõudeid ja ohutustehnikat

hügieenireeglid kehaliste harjutustega tegelemisel.

õpitud spordialade oskussõnu

kasutamisvõtteid

 

Oskab:

mängida liikumismänge ja rahvastepalli

kinni pidada mängureegleid

sooritada hüppeid toengusse mitmesugustele vahenditele

fikseerida sirutusmahahüpe sirutusega

sooritada lihtsamaid akrobaatika- ja rakendusharjutusi ning ronida

startida püstilähtest ja valida jooksukiirust

sooritada palliviset paigalt

osaleda pendelteatejooksus

hüpata kaugust täishoolt

hüpelda hüpitsaga paigal ja liikumisel

paaristõukelist sammuta sõiduviisi

 

Suudab:

joosta 60 m T – 12,8 sek ; P – 11,8 sek

2000 m aega arvestamata

kaugust hüpata T – 220 ; P – 250

palli visata T – 11 m ; P – 19 m

500 m – 2.30 sek

Cooperi test T – 1100 ; P – 1500

suusatada 1 km T – 8.10 ; P – 7.40 või 2 km aegaarvestamata

 

 

Hindamine

Arvestuslik hinne saadakse kontrollnormatiivide ja arengutestide täitmist.

 

Arvestuslik protsessihinne sisaldab:

praktilisi oskusi

üldist sportlikku aktiivsust

aktiivsust ja püüdlikkust tunnis

kontrollharjutuste täitmist

tunnivälist sportlikku tegevust

 

Kokkuvõttev hinne pannakse iga veerandi lõpul ( neli korda õppeaasta jooksul ).

 

 

Kodukord

1. Õpilane saabub tundi puhtas sportlikus riietuses. Välistundides riietub arvestades õhutemperatuuri ja ilmastikuolusid.

2. Täidab ohutus ja korranõudeid tunnis.

3. Pärast tundi peseb ennast ja vahetab riideid.

4. Kehalise kasvatuse tundidest haigusjärgselt vabastatud õpilased esitavad tõendi kehalise kasvatuse õpetajale.

5. Vabastatud õpilased viibivad tunnis õpetaja abilisena või täidavad õpetaja poolt antud lisaülesandeid.

6. Ettevalmistusgruppi kuuluvad õpilased peavad osalema tunnis vastavalt võimetele. Normatiivide täitmisest on nad vabastatud. Kokkuvõtvaks hindeks on neil “arvestatud” või “mittearvestatud” .

7. III veerandil toimuvad tunnid väljas. Tundides kasutatavad spordialad suusatamine (võimalusel ka uisutamine). Suusavarustuse puudumisel laenab õpilane selle koolilt.

 

AINEKAVA 4. KLASSILE

 

1.Aine õppe- eesmärgid

II kooliastme õpilasi iseloomustab tahe liikuda ja õppida, kogeda erinevaid tegevusi ja harjutusi. See on parim aeg motoorsete tegevuste omandamiseks (kehaliste harjutuste tehnika õppimiseks), aga ka kehalise võimekuse (osavus, kiirus, üldine vastupidavus) arendamiseks. Liigutusoskuste kontrollharjutused ja kehaliste võimete testid, mis pakuvad õppimise tulemuslikkuse kohta väärtuslikku infot nii õpilasele kui ka õpetajale, peaksid näitama edasise tegevuse suunda.

Kehalise ja motoorse arengu seisukohalt on väga tähtis õpilaste endi aktiivsus - oma oskuste-võimete taseme teadmine ja soov end arendada loovad eeldused regulaarsele harjutamisele/treenimisele. Kehalise kasvatuse õpetaja peaks õpilasi sportima innustama, neid vastavate teadmiste-oskustega varustama.

II kooliastmes suunatakse ning toetatakse õpilaste tahteomaduste (sihikindlus, otsustavus, julgus, visadus, püsivus jne ) kujunemist. Õpilased peavad teadma ausa mängu (fair play) põhimõtteid, spordieetika nõudeid ja neid järgima.

 

2. Õppesisu

2.1. Sissejuhatav tund

2.2 Võimlemine

Kaarsild selili lamangust.

Hüppetirel ette.

Tirel taha.

Kätelseis (abistamisega)

Tiritamm.

Tasakaal.

Vabahüpped ühe jala tõukelt.

Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga paigal ja liikudes.

Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile.

Sirutusmahahüpe

T: hüpitsa ringitamine ja kaheksa.

P: hooglemine rööbaspuudel toengus, harkiste ja mahahüpe.

Kõnni- ja hüplemisharjutused,

P: käte kõverdamine toenglamangus ja rippes;

T: käte kõverdamine toenglamangus.

Kandmine ranneseongus ja seljas.

P: harjutused madalkangil.

tantsusammud poomil

Käte jõuharjutused ronimisredelil

takistuste ületamine poomil.

Põhiasendid ja liikumised.

Vabaharjutused ja harjutused vahenditega.

Jõu- ja venitusharjutused. Lõdvestusharjutused

Lühikesed harjutustekombinatsioonid.

Riviharjutused, kujundliikumised

Loendamine. Pöörded.

Ümberrivistumine viirust ja kolonnist.

Kujundliikumised erinevate liikumisviiside kasutamisega.

Kõnd, jooks, hüplemine, hüppamine

Mitmesugused kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste seosed.

Riistastiku kandmine.

2.3 Rütmika

Põhivõimlemine rütmivahenditega ja muusika saatel

Rütmiimprovisatsioonid.

Liikumisimprovisatsioonid

Tantsu- ja laulumängud.

Eesti rahvatantsud.

Koordinatsiooni-harjutused.

Tants ja tantsusammud.

Algteadmised tantsukultuurist.

2.4 Kergejõustik

Püstilähe, jooksumängud

Jooks erinevatest lähteasenditest

Määrustepärane pendelteatejooks.

Teatevõistlused hüppevõime arendamiseks

Hoojooksu mõõtmine

Kaugushüpe (sammhüpe).

Visked. Pallivise paigalt, kaugusvisked

Pallivise kolmelt sammult, kaugusvisked

Süstikjooks

Paigalt kaugushüpe

Tõkkejooksu tutvustavad harjutused.

Kõrgushüpe (üleastumishüpe)

Tõkkejooks

Kõrgushüpe

Kuulitõuget tutvustavad harjutused topispalliga

Püstilähe, jooksumängud

Pendelteatejooks

Pallivise kolmelt sammult, kaugusvisked

Täpsusvisked

Kaugushüpe (sammhüpe).

Kestvusjooks

Viskemängud

Jooksumängud

Õpitud alade võistlusmäärused

Soojendusharjutused.

2.5 Jalgpall

Paigaloleva palli söötmine ja löömine.

Veereva palli peatamine.

Löök pöia siseküljega.

Palli vedamine

Liikuva palli löömine.

Langeva palli surmamine.

Mäng

2.6 Korvpall

Kehaasend ja liikumistehnika, pallihoie, põrgatamine

Söötmine

Põrgatamine, söötmine.

Pöörded.

Pealevisked paigalt

Pealevisked liikumiselt

Algteadmised individuaalsest kaitsemängust

Minikorvpall. Võistlusmäärused.

2.7 Pesapall

Palli ülesvise, põhilöök

Jooks kodupesast

Vise ja püüdmine

Täpsusviske

Jooks pesadele

Pesa läbimine

Mäng

2.8 Rahvastepall

Pallivisked, püüdmine

Põiklemine palli eest

Pallivisked erineval kõrgusel, püüdmine

Palli hankimine väljastpoolt piire

Mäng kaptenina

Rahvastepall ajale

Rahvastepall punktidele

Rahvastepall elude juurdesaamisega

Rahvastepall vasaku käega

Rahvastepall võistlusmäärustiku järgiVõistlusmäärused.

2.9 Suusatamine

Paaristõukeline sammuta sõiduviis.

Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis

Pooluisusamm ja keppide tõuketa uisusammsõiduviis.

Uisusammpööre.

Ebatasasuste ületamine.

Poolkäärtõus.

Põikilaskumine.

Sahkpidurdus

Pidurdus ja pööre poolsaha abil.

Pidurdus laskumisel ennetava kukkumisega.

Ohutusnõuded. Võistlusmäärused.

Suusavarustuse hooldamine ja suuskade määrimine

Õppepaikade rajamine.

2.10 Ujumine

Veega kohanemine

Veepinnal lamamine/ ujuvus

Veepinnal libisemine

Esimesed ujumisliigutused, koer, koerakrool

Käte töö, jalgade töö, terviklik sooritus

Seliliujumise algõpetus, algeline seliliujumine

Jalgade töö, käte töö, terviklik sooritus

Stardihüpe, sukeldumine, esemete väljatoomine

Mängulisede algõpetuse hüpped, ujumise stardihüpe (pea ees vettehüpe)

Selili stardihüpe

Krooli ujumisõpetus ja treening( käte töö, jalgade töö) abivahenditega

25m läbimine vabalt tehnikaga ühes ujumisviisis

Pöörde tutvustamine, 50m läbimine vabalt

Õpitud tehnikate viimistlemine ja treening

Krooli- ja selili ujumisviiside viimistlemine

Rinnuliujumise tehnika, käte töö, jalgade töö

Rinnuliujumise tehnika ja treening (käte ja jalgade töö) abivahenditega

25m läbimine rinnuliujumisviisi

Liblikujumisviisi tutvustus

Abistamisvõtted ujumisharjutuste juures

200m järjest läbimine (edasijõudnud)

Vetelpääste praktilised harjutused (päästehüpe, vee tallamine, sukeldumine)

2.11 Testid

Kestvusjooks

Paigalt kaugushüpe

Hüpitsaga hüplemine

Süstikjooks

Käte jõu test

 

3. Õpitulemused

4.klassi lõpetaja oskab:

jälgida oma kehaasendit ja liigutusi;

õpetaja juhendamisel arendada oma kehalisi võimeid;

mängida liikumismänge ja lihtsustatud reeglitega sportmänge;

sooritada toenghüppeid, lihtsamaid akrobaatika- ja rakendusharjutusi ning ronida;

teha kehakooli harjutusi muusika saatel;

valida liikumiskiirust;

osaleda pendelteatejooksus;

sooritada palliviset paigalt;

suusatada vahelduval maastikul, kasutades sobivaid sõidu- ja tõusuviise;

kasutada lihtsamaid esmaabi võtteid enese abistamiseks.

 

4. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid

4.1 E.Isop „Liikumismängud“

4.2 M.Zapletal „1000 mängu“

4.2 V.Sahva „Kehaline kasvatus I-IV klassile“

 

 

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 5. KLASSILE

 

1.Aine õppe- eesmärgid

II kooliastme õpilasi iseloomustab tahe liikuda ja õppida, kogeda erinevaid tegevusi ja harjutusi. See on parim aeg motoorsete tegevuste omandamiseks (kehaliste harjutuste tehnika õppimiseks), aga ka kehalise võimekuse (osavus, kiirus, üldine vastupidavus) arendamiseks. Liigutusoskuste kontrollharjutused ja kehaliste võimete testid, mis pakuvad õppimise tulemuslikkuse kohta väärtuslikku infot nii õpilasele kui ka õpetajale, peaksid näitama edasise tegevuse suunda.

Kehalise ja motoorse arengu seisukohalt on väga tähtis õpilaste endi aktiivsus - oma oskuste-võimete taseme teadmine ja soov end arendada loovad eeldused regulaarsele harjutamisele/treenimisele. Kehalise kasvatuse õpetaja peaks õpilasi sportima innustama, neid vastavate teadmiste-oskustega varustama.

II kooliastmes suunatakse ning toetatakse õpilaste tahteomaduste (sihikindlus, otsustavus, julgus, visadus, püsivus jne ) kujunemist. Õpilased peavad teadma ausa mängu (fair play) põhimõtteid, spordieetika nõudeid ja neid järgima.

 

2. Õppesisu

2.1. Sissejuhatav tund

2.2 Võimlemine

Kaarsild selili lamangust.

Hüppetirel ette.

Tirel taha.

Kätelseis (abistamisega)

Tiritamm.

Tasakaal.

Vabahüpped ühe jala tõukelt.

Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga paigal ja liikudes.

Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile.

Sirutusmahahüpe

T: hüpitsa ringitamine ja kaheksa.

P: hooglemine rööbaspuudel toengus, harkiste ja mahahüpe.

Kõnni- ja hüplemisharjutused,

P: käte kõverdamine toenglamangus ja rippes;

T: käte kõverdamine toenglamangus.

Kandmine ranneseongus ja seljas.

P: harjutused madalkangil.

tantsusammud poomil

Käte jõuharjutused ronimisredelil

takistuste ületamine poomil.

Põhiasendid ja liikumised.

Vabaharjutused ja harjutused vahenditega.

Jõu- ja venitusharjutused. Lõdvestusharjutused

Lühikesed harjutustekombinatsioonid.

Riviharjutused, kujundliikumised

Loendamine. Pöörded.

Ümberrivistumine viirust ja kolonnist.

Kujundliikumised erinevate liikumisviiside kasutamisega.

Kõnd, jooks, hüplemine, hüppamine

Mitmesugused kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste seosed.

Riistastiku kandmine.

2.3 Rütmika

Põhivõimlemine rütmivahenditega ja muusika saatel

Rütmiimprovisatsioonid.

Liikumisimprovisatsioonid

Tantsu- ja laulumängud.

Eesti rahvatantsud.

Koordinatsiooni-harjutused.

Tants ja tantsusammud.

Algteadmised tantsukultuurist.

2.4 Kergejõustik

Püstilähe, jooksumängud

Jooks erinevatest lähteasenditest

Määrustepärane pendelteatejooks.

Teatevõistlused hüppevõime arendamiseks

Hoojooksu mõõtmine

Kaugushüpe (sammhüpe).

Visked. Pallivise paigalt, kaugusvisked

Pallivise kolmelt sammult, kaugusvisked

Süstikjooks

Paigalt kaugushüpe

Tõkkejooksu tutvustavad harjutused.

Kõrgushüpe (üleastumishüpe)

Tõkkejooks

Kõrgushüpe

Kuulitõuget tutvustavad harjutused topispalliga

Püstilähe, jooksumängud

Pendelteatejooks

Pallivise kolmelt sammult, kaugusvisked

Täpsusvisked

Kaugushüpe (sammhüpe).

Kestvusjooks

Viskemängud

Jooksumängud

Õpitud alade võistlusmäärused

Soojendusharjutused.

2.5 Jalgpall

Paigaloleva palli söötmine ja löömine.

Veereva palli peatamine.

Löök pöia siseküljega.

Palli vedamine

Liikuva palli löömine.

Langeva palli surmamine.

Mäng

2.6 Korvpall

Kehaasend ja liikumistehnika, pallihoie, põrgatamine

Söötmine

Põrgatamine, söötmine.

Pöörded.

Pealevisked paigalt

Pealevisked liikumiselt

Algteadmised individuaalsest kaitsemängust

Minikorvpall. Võistlusmäärused.

2.7 Pesapall

Palli ülesvise, põhilöök

Jooks kodupesast

Vise ja püüdmine

Täpsusviske

Jooks pesadele

Pesa läbimine

Mäng

2.8 Rahvastepall

Pallivisked, püüdmine

Põiklemine palli eest

Pallivisked erineval kõrgusel, püüdmine

Palli hankimine väljastpoolt piire

Mäng kaptenina

Rahvastepall ajale

Rahvastepall punktidele

Rahvastepall elude juurdesaamisega

Rahvastepall vasaku käega

Rahvastepall võistlusmäärustiku järgiVõistlusmäärused.

2.9 Suusatamine

Paaristõukeline sammuta sõiduviis.

Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis

Pooluisusamm ja keppide tõuketa uisusammsõiduviis.

Uisusammpööre.

Ebatasasuste ületamine.

Poolkäärtõus.

Põikilaskumine.

Sahkpidurdus

Pidurdus ja pööre poolsaha abil.

Pidurdus laskumisel ennetava kukkumisega.

Ohutusnõuded. Võistlusmäärused.

Suusavarustuse hooldamine ja suuskade määrimine

Õppepaikade rajamine.

2.10 Ujumine

Veega kohanemine

Veepinnal lamamine/ ujuvus

Veepinnal libisemine

Esimesed ujumisliigutused, koer, koerakrool

Käte töö, jalgade töö, terviklik sooritus

Seliliujumise algõpetus, algeline seliliujumine

Jalgade töö, käte töö, terviklik sooritus

Stardihüpe, sukeldumine, esemete väljatoomine

Mängulisede algõpetuse hüpped, ujumise stardihüpe (pea ees vettehüpe)

Selili stardihüpe

Krooli ujumisõpetus ja treening( käte töö, jalgade töö) abivahenditega

25m läbimine vabalt tehnikaga ühes ujumisviisis

Pöörde tutvustamine, 50m läbimine vabalt

Õpitud tehnikate viimistlemine ja treening

Krooli- ja selili ujumisviiside viimistlemine

Rinnuliujumise tehnika, käte töö, jalgade töö

Rinnuliujumise tehnika ja treening (käte ja jalgade töö) abivahenditega

25m läbimine rinnuliujumisviisi

Liblikujumisviisi tutvustus

Abistamisvõtted ujumisharjutuste juures

200m järjest läbimine (edasijõudnud)

Vetelpääste praktilised harjutused (päästehüpe, vee tallamine, sukeldumine)

2.11 Testid

Kestvusjooks

Paigalt kaugushüpe

Hüpitsaga hüplemine

Süstikjooks

Käte jõu test

 

3. Õpitulemused

5.klassi lõpetaja oskab:

jälgida oma kehaasendit ja liigutusi;

õpetaja juhendamisel arendada oma kehalisi võimeid;

mängida liikumismänge ja lihtsustatud reeglitega sportmänge;

sooritada toenghüppeid, lihtsamaid akrobaatika- ja rakendusharjutusi ning ronida;

teha kehakooli harjutusi muusika saatel;

valida liikumiskiirust;

osaleda pendelteatejooksus;

sooritada palliviset paigalt;

suusatada vahelduval maastikul, kasutades sobivaid sõidu- ja tõusuviise;

kasutada lihtsamaid esmaabi võtteid enese abistamiseks.

 

4. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid

4.1 E.Isop „Liikumismängud“

4.2 M.Zapletal „1000 mängu“

4.2 V.Sahva „Kehaline kasvatus I-IV klassile“

J.Unger, H.Torim, H.Lamp „Kergejõustikutreening“ 1996

G.Carr „Kergejõustiku alused“ 2000

R.Jalak „ Tervise treening“ 2006

 

 

 

 

 

 

 

 

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 6. KLASSILE

 

1.Aine õppe- eesmärgid

II kooliastme õpilasi iseloomustab tahe liikuda ja õppida, kogeda erinevaid tegevusi ja harjutusi. See on parim aeg motoorsete tegevuste omandamiseks (kehaliste harjutuste tehnika õppimiseks), aga ka kehalise võimekuse (osavus, kiirus, üldine vastupidavus) arendamiseks. Liigutusoskuste kontrollharjutused ja kehaliste võimete testid, mis pakuvad õppimise tulemuslikkuse kohta väärtuslikku infot nii õpilasele kui ka õpetajale, peaksid näitama edasise tegevuse suunda

Kehalise ja motoorse arengu seisukohalt on väga tähtis õpilaste endi aktiivsus - oma oskuste-võimete taseme teadmine ja soov end arendada loovad eeldused regulaarsele harjutamisele/treenimisele. Kehalise kasvatuse õpetaja peaks õpilasi sportima innustama, neid vastavate teadmiste-oskustega varustama.

II kooliastmes suunatakse ning toetatakse õpilaste tahteomaduste (sihikindlus, otsustavus, julgus, visadus, püsivus jne ) kujunemist. Õpilased peavad teadma ausa mängu (fair play) põhimõtteid, spordieetika nõudeid ja neid järgima.

 

2. Õppesisu

2.1. Sissejuhatav tund

2.2 Kergejõustik

Määrustepärane pendelteatejooks.

Kaugushüpe

Pallivise kolmelt sammult

Kestvusjooks

Tõkkejooksu tutvustavad harjutused

Kõrgushüpe

Topispalliga kuulitõuge

Jooks erinevatest lähteasenditest

Tõkkejooks

Mängud hüppevõime arendamiseks

Hoojooksu mõõtmine

Kaugushüpe

Pallivise kolmelt sammult

Kestvusjooks

Määrustepärane pendelteatejooks.

Jooksumängud Soojendusharjutused.

Paigalt kaugus-ja kolmikhüpe Õpitud alade võistlusmäärustikud

2.3 Võimlemine

Kaarsild selili lamangust, kätelseis

Hüppetirel ette.

Tirel taha, harkhüpe

Tiritamm, hooglemine rööbaspuudel toengus, harkiste ja mahahüpe.

Hüpitsa ringitamine ja kaheksa.

Kõnni- ja hüplemisharjutused poomil

P: harjutused madalkangil

tantsusammud poomil

takistuste ületamine poomil.

Seltskonnatantsude põhisammud

Vabahüpped ühe jala tõukelt.

Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga paigal ja liikudes.

P: käte kõverdamine toenglamangus ja rippes;

käte kõverdamine ripplamangus.

Kandmine ranneseongus ja seljas.

Põhiasendid ja liikumised.

Vabaharjutused ja harjutused vahenditega.

Jõu- ja venitusharjutused. Lõdvestusharjutused.

Lühikesed harjutustekombinatsioonid.

Riviharjutused, kujundliikumised. Loendamine. Pöörded.

Ümberrivistumine viirust ja kolonnist.

Kujundliikumised erinevate liikumisviiside kasutamisega.

Kõnd, jooks, hüplemine, hüppamine.

Mitmesugused kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste seosed

Riistastiku kandmine.

2.4 Rütmika

Põhivõimlemine rütmivahenditega ja muusika saatel.

Rütmiimprovisatsioonid.

Liikumisimprovisatsioonid.

Koordinatsiooni-harjutused.

Tants ja tantsusammud.

Algteadmised tantsukultuurist.

2.5 Jalgpall

Paigaloleva palli söötmine ja löömine.

Veereva palli peatamine, löök pöia siseküljega

Palli vedamine.

Liikuva palli löömine, langeva palli surmamine.

Mäng

2.6 Korvpall

Kehaasend ja liikumistehnika, pallihoie, põrgatamine, söötmine

Pöörded, pealevisked paigalt

Pealevisked liikumiselt, kaitsemäng

Minikorvpall

Mäng Võistlusmäärused.

2.7 Pesapall

Palli ülesvise, põhilöök

Palli püüdmine ja täpsusvisked

Jooks kodupesast Mäng

2.8 Võrkpall

Kehaasend, liikumine, pallihoie

Ülalt sööt kahe käega

Alt sööt kahe käega

Alt eest palling Võistlusmäärused.

2.9 Suusatamine

Paaristõukeline sammuta sõiduviis, põikilaskumine, poolkäärtõus

Õppepaikade rajamine.

Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis, uisusammpööre

Pooluisusamm ja keppide tõuketa uisusammsõiduviis.

Ebatasasuste ületamine., sahkpidurdus

Pidurdus ja pööre poolsaha abil

Pidurdus laskumisel ennetava kukkumisega

Ohutusnõuded. Võistlusmäärused. Suusavarustuse hooldamine ja suuskade määrimine.

2.10 Ujumine

Veega kohanemine.Veepinnal lamamine/ ujuvus

Veepinnal libisemine

Esimesed ujumisliigutused, koer, koerakrool

Käte töö, jalgade töö, terviklik sooritus

Seliliujumise algõpetus, algeline seliliujumine

Jalgade töö, käte töö, terviklik sooritus

Stardihüpe, sukeldumine, esemete väljatoomine

Mängulisede algõpetuse hüpped, ujumise stardihüpe (pea ees vettehüpe)

Selili stardihüpe

Krooli ujumisõpetus ja treening( käte töö, jalgade töö) abivahenditega

25m läbimine vabalt tehnikaga ühes ujumisviisis

Pöörde tutvustamine, 50m läbimine vabalt

Õpitud tehnikate viimistlemine ja treening

Krooli- ja selili ujumisviiside viimistlemine

Rinnuliujumise tehnika, käte töö, jalgade töö

Rinnuliujumise tehnika ja treening (käte ja jalgade töö) abivahenditega

25m läbimine rinnuliujumisviisi

Liblikujumisviisi tutvustus

Abistamisvõtted ujumisharjutuste juures

200m järjest läbimine (edasijõudnud)

Vetelpääste praktilised harjutused (päästehüpe, vee tallamine, sukeldumine)

2.11 Atleetvõimlemine

Harjutused käsikutega

Harjutused topispallidega

2.12 Orienteerumine

Lihtsa raja läbimine

2.13 Testid

Kestvusjooks

Paigalt kaugushüpe

Hüpitsaga hüplemine

Süstikjooks

Käte jõu test

 

3. Õpitulemused

6.klassi lõpetaja teab:

õpitud spordialade oskussõnu;

ohutus- ja hügieeninõudeid;

olümpiamängudest ja ausa mängu põhimõtetest.

6.klassi lõpetaja oskab:

.jälgida oma kehaasendit ja liigutusi;

õpetaja juhendamisel arendada oma kehalisi võimeid;

mängida liikumismänge ja lihtsustatud reeglitega sportmänge;

sooritada toenghüppeid, lihtsamaid akrobaatika- ja rakendusharjutusi ning ronida;

teha kehakooli harjutusi muusika saatel;

valida liikumiskiirust

osaleda pendelteatejooksus;

.sooritada palliviset paigalt;

suusatada vahelduval maastikul, kasutades sobivaid sõidu- ja tõusuviise;

kasutada lihtsamaid esmaabi võtteid enese abistamiseks.

6.klassi lõpetaja suudab:

joosta jõukohases ühtlases tempos T: 2 km, P: 2,5 km;

hüpelda hüpitsaga 1-1,5 min. sobivas tempos;

ujuda 25 m.

 

4. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid

4.1 E.Isop „Liikumismängud“

4.2 M.Zapletal „1000 mängu“

4.2 J.Unger, H.Torim, H.Lamp „Kergejõustikutreening“ 1996

G.Carr „Kergejõustiku alused“ 2000

R.Jalak „ Tervise treening“ 2006

H.Thool „Treening tervele kehale“

 

 

 

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 7. KLASSILE

 

1. Aine õppe- eesmärgid

Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

 

1.2 omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks;

1.3 on terve ja hea rühiga;

1.4 arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi;

1.5 omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist;

1.6 arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi;

1.7 omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused.

 

2. Õppesisu

2.1 Sissejuhatav tund

2.2 Teadmised iseseisvaks sportimiseks

Ohutus-ja hügieeninõuded sportimisel, karastamine.

Põhiasendid ja liikumised.

Oskussõnade tundmine ja kasutamine

Riviharjutused. Kujundliikumised.

Ümberpööre sammuliikumiselt

Jagunemine ja liitumine. Lahknemine ja ühinemine

Ristlemine.

Põhivõimlemine.

2.3 Võimlemine

Ronimine köiel. Ronimine jalgade abita. Kandmine: tuletõrjevõte

T: erikõrgusega rööbaspuud. Hooga tireltõus.

P: rööbaspuud. Küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse.

Õlgadel seis, tirel ette harkistesse.

Toengus hooglemiselt mahahüpe tahahoolt

P: madal kang - käärhöör ette; kõrge kang - tireltõus rippest

2.4 Akrobaatika

T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine.

Ratas kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis.

P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel

T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga.

Toenghüpped. Kägarhüpe, nurkhüpe külghoojooksult.

2.5 Rütmika ja Tants

Harjutuskomplekside koostamine ning esitamine.

Valss, perekonnavalss.

2.6 Atleetvõimlemine

Harjutamise metoodika.

Treening .Harjut. vahenditega(topispallid, tõstekang, käsikud)

2.7 Kergejõustik

Soojendus. Madallähe.Täpsusjooksud

Kurvijooksu tehnika..Ringteatejooks.

Tõkkejooks.

Kaugushüppe hoojooksu määramine.

kõrgushüppe hoojooksu määramine

Kolmikhüppe tutvustamine.

Pallivise hoojooksult.Odavise

Kettaheide

P:kuulitõuge paigalt ja hooga.Ohutustehnika ja võistlusmäärused

2.8 Võrkpall

Liikumisviisid ja asendid.

Söödud ja pallingud. P: Ründelöök.

Mängutaktika. Võistlusmäärused.

Mäng lihtsustatud reeglitega.

2.9 Korvpall

Söötmine ja püüdmine liikumiselt. Võistlusmäärused.

Lihtsamad koostöövormid. Kahe mängija koostöö.

P: hüppevise. T: ühe käega ülaltvise tugiasendist.

Petteliigutused. Kaitsemäng. Läbimurded paigalt ja liikumiselt.

Mäng lihtsustatud reeglitega.

2.10 Jalgpall

Paigaloleva palli söötmine ja löömine.

Veereva palli peatamine.

Löök pöia siseküljega. Palli vedamine.

Liikuva palli löömine. Langeva palli surmamine

2.11 Pesapall

Põhilöök. Täpsusvisked.

Jooks kodupesast. Jooks pesadele.Pesa läbimine.

Mäng söötjana. Mäng 2 võistk. Vahel.

2.12 Suusatamine

Võistlusalad ja võistlusmäärused, suuskade hooldamine.

Ohutusnõuded ja kord suusamatkal, teatesuusatamisel ja suusavõistlustel

Paaristõukeline kahesammuline sõiduviis, -uisusammsõiduviis

Libisamm tõusuviis. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele.

Sahkpööre ja triivpidurdus, poolsahkparalleelpööre.

2.13 Orienteerumine

Kaart ja kompass. Plaani lugemine. Kaardil orienteerimine.

Kaardi ja maastiku võrdlemine, asukoha määramine, lihtsama tee valik.

2.14 Ujumine

Ohutus ja kord basseinides ja ujumispaikades. Hügieeninõuded.

Veega kohanemine. Esimesed ujumisliigutused

Seliliujumise algõpetus/algeline seliliujumine

Stardihüpe

Krooli ujumisõpetus ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega

Seliliujumise tehnika ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega.

25 m läbimine vabalt tehnikaga ühes ujumisviisis

Pöörde tutvustamine 50 m läbimine vabalt

Õpitud tehnikate viimistlemine ja treening

Krooli- ja selili ujumisviiside viimistlemine.

Rinnuliujumise tehnika

Rinnuliujumise tehnika ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega

25 m läbimine rinnuliujumisviisis

Liblikujumisviisi tutvustamine

Abistamisvõtted ujumisharjutuste juures.

200 m järjest läbimine (edasijõudnud)

Vetelpääste praktilised harjutused (päästehüpe,vee tallamine,sukeldumine)

2.15 Testid

Jooks ühtlases tempos (üldvastupidavus)

Hoota kauguse test

Ülakeha tõstmise test

Süstikjooksu test

Käte jõu test

 

3. Õpitulemused

7. klassi lõpetaja oskab:

arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid harjutusi erinevatele lihasrühmadele;

tegelda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida soojendusharjutusi, treenida, 7.võistelda ja lõdvestuda;

abistada ja julgestada harjutuste sooritamisel;

iseseisvalt võimelda, koostada harjutuste kombinatsioone;

sooritada akrobaatika ja riistvõimlemise põhiharjutusi;

mängida võistlusmääruste kohaselt üht sportmängu ning teisi õpitud spordimänge lihtsustatud reeglite järgi;

läbida orienteerumise õpperada;

suusatada sobivat sõidutehnikat kasutades;

joosta erinevaid distantse, hüpata kõrgust ja kaugust ning sooritada hüppeid ja viskeid;

kasutada enesekontrollivõtteid;

esmaabi anda;

 

4.Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid

E.Isop „Liikumismängud“

M.Zapletal „1000 mängu“J.Unger, H.Torim, H.Lamp „Kergejõustikutreening“ 1996

G.Carr „Kergejõustiku alused“ 2000

R.Jalak „ Tervise treening“ 2006

H.Thool „Treening tervele kehale“

F.Delavier „Jõu, ilu ja tervise anatoomia“ 2001

P.Lasting „Tervisesport arsti pilguga“

A.Kalam, A.Viru „Kehaliste võimete testid“ 1973

K.Adamany, D.Loigerot „Jõud pilatesest“ 2004

S.Maasikamäe, E.Kivilo „Rasvad põlema“ 2006

A.Viru „Sportlik Treening“ 1988

H.Torim „Kiir-ja tõkkejooksust“ 2002

R. Jalak „Enesetestimise käsiraamat“2006

K.Aljaste „Laste ujuma Õpetamine“ 2001

K.Karu „ Ole vormis õige toiduga“ 2007

R.Silla „Sport ja Tervis“ 1978

 

 

 

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 8. KLASSILE

1. Aine õppe- eesmärgid

Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

 

1.2 omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks;

1.3 on terve ja hea rühiga;

1.4 arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi;

1.5 omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist;

1.6 arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi;

1.7 omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused.

 

2. Õppesisu

2.1 Sissejuhatav tund

2.2 Teadmised iseseisvaks sportimiseks

Ohutus-ja hügieeninõuded sportimisel, karastamine.

Põhiasendid ja liikumised.

Oskussõnade tundmine ja kasutamine

Riviharjutused. Kujundliikumised.

Ümberpööre sammuliikumiselt

Jagunemine ja liitumine. Lahknemine ja ühinemine

Ristlemine.

Põhivõimlemine.

2.3 Võimlemine

Ronimine köiel. Ronimine jalgade abita. Kandmine: tuletõrjevõte

T: erikõrgusega rööbaspuud. Hooga tireltõus.

P: rööbaspuud. Küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse.

Õlgadel seis, tirel ette harkistesse.

Toengus hooglemiselt mahahüpe tahahoolt

P: madal kang - käärhöör ette; kõrge kang - tireltõus rippest

2.4 Akrobaatika

T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine.

Ratas kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis.

P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel

T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga.

Toenghüpped. Kägarhüpe, nurkhüpe külghoojooksult.

2.5 Rütmika ja Tants

Harjutuskomplekside koostamine ning esitamine.

Valss, perekonnavalss.

2.6 Atleetvõimlemine

Harjutamise metoodika.

Treening .Harjut. vahenditega(topispallid, tõstekang, käsikud)

2.7 Kergejõustik

Soojendus. Madallähe.Täpsusjooksud

Kurvijooksu tehnika..Ringteatejooks.

Tõkkejooks.

Kaugushüppe hoojooksu määramine.

kõrgushüppe hoojooksu määramine

Kolmikhüppe tutvustamine.

Pallivise hoojooksult.Odavise

Kettaheide

P:kuulitõuge paigalt ja hooga.Ohutustehnika ja võistlusmäärused

2.8 Võrkpall

Liikumisviisid ja asendid.

Söödud ja pallingud. P: Ründelöök.

Mängutaktika. Võistlusmäärused.

Mäng lihtsustatud reeglitega.

2.9 Korvpall

Söötmine ja püüdmine liikumiselt. Võistlusmäärused.

Lihtsamad koostöövormid. Kahe mängija koostöö.

P: hüppevise. T: ühe käega ülaltvise tugiasendist.

Petteliigutused. Kaitsemäng. Läbimurded paigalt ja liikumiselt.

Mäng lihtsustatud reeglitega.

2.10 Jalgpall

Paigaloleva palli söötmine ja löömine.

Veereva palli peatamine.

Löök pöia siseküljega. Palli vedamine.

Liikuva palli löömine. Langeva palli surmamine

2.11 Pesapall

Põhilöök. Täpsusvisked.

Jooks kodupesast. Jooks pesadele.Pesa läbimine.

Mäng söötjana. Mäng 2 võistk. Vahel.

2.12 Suusatamine

Võistlusalad ja võistlusmäärused, suuskade hooldamine.

Ohutusnõuded ja kord suusamatkal, teatesuusatamisel ja suusavõistlustel

Paaristõukeline kahesammuline sõiduviis, -uisusammsõiduviis

Libisamm tõusuviis. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele.

Sahkpööre ja triivpidurdus, poolsahkparalleelpööre.

2.13 Orienteerumine

Kaart ja kompass. Plaani lugemine. Kaardil orienteerimine.

Kaardi ja maastiku võrdlemine, asukoha määramine, lihtsama tee valik.

2.14 Ujumine

Ohutus ja kord basseinides ja ujumispaikades. Hügieeninõuded.

Veega kohanemine. Esimesed ujumisliigutused

Seliliujumise algõpetus/algeline seliliujumine

Stardihüpe

Krooli ujumisõpetus ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega

Seliliujumise tehnika ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega.

25 m läbimine vabalt tehnikaga ühes ujumisviisis

Pöörde tutvustamine 50 m läbimine vabalt

Õpitud tehnikate viimistlemine ja treening

Krooli- ja selili ujumisviiside viimistlemine.

Rinnuliujumise tehnika

Rinnuliujumise tehnika ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega

25 m läbimine rinnuliujumisviisis

Liblikujumisviisi tutvustamine

Abistamisvõtted ujumisharjutuste juures.

200 m järjest läbimine (edasijõudnud)

Vetelpääste praktilised harjutused (päästehüpe,vee tallamine,sukeldumine)

2.15 Testid

Jooks ühtlases tempos (üldvastupidavus)

Hoota kauguse test

Ülakeha tõstmise test

Süstikjooksu test

Käte jõu test

 

3. Õpitulemused

8. klassi lõpetaja oskab:

arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid harjutusi erinevatele lihasrühmadele;

tegelda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida soojendusharjutusi, treenida, 7.võistelda ja lõdvestuda;

abistada ja julgestada harjutuste sooritamisel;

iseseisvalt võimelda, koostada harjutuste kombinatsioone;

sooritada akrobaatika ja riistvõimlemise põhiharjutusi;

mängida võistlusmääruste kohaselt üht sportmängu ning teisi õpitud spordimänge lihtsustatud reeglite järgi;

läbida orienteerumise õpperada;

suusatada sobivat sõidutehnikat kasutades;

joosta erinevaid distantse, hüpata kõrgust ja kaugust ning sooritada hüppeid ja viskeid;

kasutada enesekontrollivõtteid;

esmaabi anda;

 

4.Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid

E.Isop „Liikumismängud“

M.Zapletal „1000 mängu“J.Unger, H.Torim, H.Lamp „Kergejõustikutreening“ 1996

G.Carr „Kergejõustiku alused“ 2000

R.Jalak „ Tervise treening“ 2006

H.Thool „Treening tervele kehale“

F.Delavier „Jõu, ilu ja tervise anatoomia“ 2001

P.Lasting „Tervisesport arsti pilguga“

A.Kalam, A.Viru „Kehaliste võimete testid“ 1973

K.Adamany, D.Loigerot „Jõud pilatesest“ 2004

S.Maasikamäe, E.Kivilo „Rasvad põlema“ 2006

A.Viru „Sportlik Treening“ 1988

H.Torim „Kiir-ja tõkkejooksust“ 2002

R. Jalak „Enesetestimise käsiraamat“2006

K.Aljaste „Laste ujuma Õpetamine“ 2001

K.Karu „ Ole vormis õige toiduga“ 2007

R.Silla „Sport ja Tervis“ 1978

 

 

 

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 9. KLASSILE

 

1. Aine õppe- eesmärgid

Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

 

1.2 omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks;

1.3 on terve ja hea rühiga;

1.4 arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi;

1.5 omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist;

1.6 arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi;

1.7 omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused.

 

2. Õppesisu

2.1 Sissejuhatav tund

2.2 Teadmised iseseisvaks sportimiseks

Ohutus-ja hügieeninõuded sportimisel, karastamine.

Põhiasendid ja liikumised.

Oskussõnade tundmine ja kasutamine

Riviharjutused. Kujundliikumised.

Ümberpööre sammuliikumiselt

Jagunemine ja liitumine. Lahknemine ja ühinemine

Ristlemine.

Põhivõimlemine.

2.3 Võimlemine

Ronimine köiel. Ronimine jalgade abita. Kandmine: tuletõrjevõte

T: erikõrgusega rööbaspuud. Hooga tireltõus.

P: rööbaspuud. Küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse.

Õlgadel seis, tirel ette harkistesse.

Toengus hooglemiselt mahahüpe tahahoolt

P: madal kang - käärhöör ette; kõrge kang - tireltõus rippest

2.4 Akrobaatika

T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine.

Ratas kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis.

P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel

T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga.

Toenghüpped. Kägarhüpe, nurkhüpe külghoojooksult.

2.5 Rütmika ja Tants

Harjutuskomplekside koostamine ning esitamine.

Valss, perekonnavalss.

2.6 Atleetvõimlemine

Harjutamise metoodika.

Treening .Harjut. vahenditega(topispallid, tõstekang, käsikud)

2.7 Kergejõustik

Soojendus. Madallähe.Täpsusjooksud

Kurvijooksu tehnika..Ringteatejooks.

Tõkkejooks.

Kaugushüppe hoojooksu määramine.

kõrgushüppe hoojooksu määramine

Kolmikhüppe tutvustamine.

Pallivise hoojooksult.Odavise

Kettaheide

P:kuulitõuge paigalt ja hooga.Ohutustehnika ja võistlusmäärused

2.8 Võrkpall

Liikumisviisid ja asendid.

Söödud ja pallingud. P: Ründelöök.

Mängutaktika. Võistlusmäärused.

Mäng lihtsustatud reeglitega.

2.9 Korvpall

Söötmine ja püüdmine liikumiselt. Võistlusmäärused.

Lihtsamad koostöövormid. Kahe mängija koostöö.

P: hüppevise. T: ühe käega ülaltvise tugiasendist.

Petteliigutused. Kaitsemäng. Läbimurded paigalt ja liikumiselt.

Mäng lihtsustatud reeglitega.

2.10 Jalgpall

Paigaloleva palli söötmine ja löömine.

Veereva palli peatamine.

Löök pöia siseküljega. Palli vedamine.

Liikuva palli löömine. Langeva palli surmamine

2.11 Pesapall

Põhilöök. Täpsusvisked.

Jooks kodupesast. Jooks pesadele.Pesa läbimine.

Mäng söötjana. Mäng 2 võistk. Vahel.

2.12 Suusatamine

Võistlusalad ja võistlusmäärused, suuskade hooldamine.

Ohutusnõuded ja kord suusamatkal, teatesuusatamisel ja suusavõistlustel

Paaristõukeline kahesammuline sõiduviis, -uisusammsõiduviis

Libisamm tõusuviis. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele.

Sahkpööre ja triivpidurdus, poolsahkparalleelpööre.

2.13 Orienteerumine

Kaart ja kompass. Plaani lugemine. Kaardil orienteerimine.

Kaardi ja maastiku võrdlemine, asukoha määramine, lihtsama tee valik.

2.14 Ujumine

Ohutus ja kord basseinides ja ujumispaikades. Hügieeninõuded.

Veega kohanemine. Esimesed ujumisliigutused

Seliliujumise algõpetus/algeline seliliujumine

Stardihüpe

Krooli ujumisõpetus ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega

Seliliujumise tehnika ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega.

25 m läbimine vabalt tehnikaga ühes ujumisviisis

Pöörde tutvustamine 50 m läbimine vabalt

Õpitud tehnikate viimistlemine ja treening

Krooli- ja selili ujumisviiside viimistlemine.

Rinnuliujumise tehnika

Rinnuliujumise tehnika ja treening (käte töö ja jalgade töö) abivahenditega

25 m läbimine rinnuliujumisviisis

Liblikujumisviisi tutvustamine

Abistamisvõtted ujumisharjutuste juures.

200 m järjest läbimine (edasijõudnud)

Vetelpääste praktilised harjutused (päästehüpe,vee tallamine,sukeldumine)

2.15 Testid

Jooks ühtlases tempos (üldvastupidavus)

Hoota kauguse test

Ülakeha tõstmise test

Süstikjooksu test

Käte jõu test

 

3. Õpitulemused

9. klassi lõpetaja oskab:

arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid harjutusi erinevatele lihasrühmadele;

tegelda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida soojendusharjutusi, treenida, 7.võistelda ja lõdvestuda;

abistada ja julgestada harjutuste sooritamisel;

iseseisvalt võimelda, koostada harjutuste kombinatsioone;

sooritada akrobaatika ja riistvõimlemise põhiharjutusi;

mängida võistlusmääruste kohaselt üht sportmängu ning teisi õpitud spordimänge lihtsustatud reeglite järgi;

läbida orienteerumise õpperada;

suusatada sobivat sõidutehnikat kasutades;

joosta erinevaid distantse, hüpata kõrgust ja kaugust ning sooritada hüppeid ja viskeid;

kasutada enesekontrollivõtteid;

esmaabi anda;

9.klassi lõpetaja teab:

kehaliste harjutustega tegelemise põhimõtteid

ohutusnõudeid, hügieeninõudeid ja karastamise võtteid sportimisel;

õpitud spordialade võistlusmäärusi ja oskussõnu;

olümpiamängudest ja rahvusvahelistest suurvõistlustest, Eesti ja maailma parimatest sportlastest.

9.klassi lõpetaja suudab:

joosta ja suusatada ühtlases tempos T: 2-3 km. P: 4-5 km.;

P: sooritada tireltõusu.

 

4.Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid

E.Isop „Liikumismängud“

M.Zapletal „1000 mängu“J.Unger, H.Torim, H.Lamp „Kergejõustikutreening“ 1996

G.Carr „Kergejõustiku alused“ 2000

R.Jalak „ Tervise treening“ 2006

H.Thool „Treening tervele kehale“

F.Delavier „Jõu, ilu ja tervise anatoomia“ 2001

P.Lasting „Tervisesport arsti pilguga“

A.Kalam, A.Viru „Kehaliste võimete testid“ 1973

K.Adamany, D.Loigerot „Jõud pilatesest“ 2004

S.Maasikamäe, E.Kivilo „Rasvad põlema“ 2006

A.Viru „Sportlik Treening“ 1988

H.Torim „Kiir-ja tõkkejooksust“ 2002

R. Jalak „Enesetestimise käsiraamat“2006

K.Aljaste „Laste ujuma Õpetamine“ 2001

K.Karu „ Ole vormis õige toiduga“ 2007

R.Silla „Sport ja Tervis“ 1978

Telefon: +372 47 20 585  
Nõva Kool, Nõva küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, 91101 Nõva vald