Nõva Kooli Õppekava Lisa 2 - Ainevaldkond Võõrkeeled

A-võõrkeele – inglise ja saksa keele ainekava

Õppeaine kirjeldus

A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe olulisemaid ülesandeid on äratada õpilastes huvi teiste keelte ja kul-tuuride vastu ning tekitada võõrkeele õppeks motivatsiooni. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajalist pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust.
A-võõrkeele õppimisel saadud õpioskused on aluseks järgmiste võõrkeelte omandamisel. Õppija keeleoskuse arengut toetab ka lõimitud aine- ja keeleõpe. Õpetuses lähtutakse kom-munikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend pare-ma keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.

Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) kaudu.
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtlus-pädevust. Põhikoolis on teemade käsitlemisel lähtepunktiks Mina ja minu lähiümbrus. Kõigis kooliastmetes ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuase-tused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste koge-mustest, huvidest ja vajadustest. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste andmiseks. Oluline on ka õpioskuste aren-damine, sealhulgas oskus seada endale õpieesmärke ja analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse üha enam tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projek-tides osalema jne.).
Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vaja-dustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Võõrkeeleõppes on kesk-sel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ning lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte. Õpitava võõrkeelega tihedama kontakti loomiseks, suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Selleks sobivad erinevad ülesanded: iseseisev lugemine, teabe otsimine eri allika-test, projekttööd, kus õpilased töötavad õpetaja juhendamisel koos, kasutades kõiki osaoskusi. Õpilaste motiveerimiseks on soovitatav aidata neil leida kirjasõpru, korraldada õppereise ja õpilasvahetust ning kutsuda keeletundi õpitavat keelt emakeelena kõnelejaid.
Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtus-tatakse õppija iga edusammu. Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antak-se õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende ana-lüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigee-rida. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hin-nanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;

  2. huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;

  3. omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

  4. omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;

  5. huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

  6. oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, Internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

I kooliaste

Õpitulemused
I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
3. klassi lõpetaja:
1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;
5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;
6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;
7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.

Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus:

 

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

Inglise keel

A1.2

A1.1

A1.2

A1.1

Saksa keel

A.1.-A.1.2.

A.1.1

A.1.1-A.1.2

A.1.1

 Osaoskuste õpitulemused esitatakse osaoskuste tabelis.

Õpitulemuste saavutamine 

Õpitulemuste saavutamiseks I kooliastmes on oluline õpetuse mängulisus, sest selles vanuses õpib õpilane põhiliselt tegutsedes. 

Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Õpilased õpivad eristama võõrkeele häälikuid, sõnarõhku ja lauseintonatsiooni ning omandavad õige hääldusaluse. Kuulamisel kasutatakse põhiliselt adapteeritud ja õpiotstarbelisi tekste (nt lühidialoogid ja -monoloogid). Suur osakaal on salmidel (sh rütmisalmid) ja lauludel. Õpetaja julgustab õpilasi analoogia põhjal kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. Õpitu kinnistamine tagatakse selle süstemaatilise kordamise ja eelnenud materjaliga seostamise teel .
Õpetaja tutvustab õpetatava keele maa(de)le iseloomulikke kultuuritavasid, nt rahvuspühi, kasutades erinevaid näitlikustamise vahendeid (nt filmilõigud, muusikavideod) .
Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest.
Osaoskuste arendamiseks sobivad:
1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine);
2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;
3) pildi täiendamine kuuldu põhjal;
4) tähelepanelikku kuulamist nõudvad mängud (nt bingo);
5) laulude ja luuletuste kuulamine ning nende põhjal ülesande täitmine (nt ridade järjestamine, riimuvate sõnade leidmine);
6) häälega lugemine;
7) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
8) rääkimine pildi alusel;
9) ärakirja tegemine ja mudeli järgi kirjutamine
jne.

Õpioskuste areng, õpimotivatsioon

Paralleelselt üleklassi- ja individuaalse tööga suunab õpetaja õpilasi paaris- ja rühmatööle.
I kooliastmes on õpetaja abi igasuguse töö organiseerimisel väga tähtis, sest õpilastel pole veel vajalikke oskusi (nt rühmatöös üksteisega arvestamine, tegevuste jaotamine).
Et toetada õpimotivatsiooni ning luua pingevaba õhkkond, tuleb silmas pidada:
- toetada tuleb lapse loomulikku huvi teda ümbritseva elu vastu ja rakendada see võõrkeele õppimise teenistusse;
- ülesanded peavad olema eakohased;
- õpetamisel tuleb arvestada erineva võimekusega õpilaste vajadusi, pakkudes neile parajat pingutust nõudvaid ülesandeid;
- õppeprotsessis on vigade tegemine loomulik; õpetaja analüüsib õpilaste vigu ning vajadusel korrigeerib oma tegevust;
- õpilase jõupingutusi tuleb tunnustada, võrdlemata teda teistega ning rõhutamata võistlust;
- hinnete ületähtsustamist tuleb vältida;
- ülesanded peavad olema vaheldusrikkad ja töövõtted mitmekesised, kuna I kooliastmes tüdib õpilane kiiresti.

Hindamine

I kooliastmes hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme. Õpetaja juhib tähelepanu puudustele taktitundeliselt, osutades võimalustele neist üle saada.
I kooliastmes hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Õpilane hakkab õpetaja juhendamisel oma edukusele hinnangut andma. Eesmärk on, et õpilane õpiks esialgu koostöös õpetajaga sõnastama seda, mida ta on enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama. Selleks sobivad töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed jmt), mis võimaldavad õpilasel lühidalt kirjeldada seda, mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud.
I kooliastmes võib enesehinnanguid anda emakeeles, kuid õpetaja peaks õpilast julgustama ka võõrkeelt kasutama. Oluline on, et kõik õpilased saaksid oma mõtted ja arvamuse välja öelda.

II kooliaste

Õpitulemused

II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
6. klassi lõpetaja:
1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;
3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades võõrkeelt emakeelena kõnelejaga;
5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;
6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
7) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.

Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus:

 

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

Inglise keel

A2.2

A2.2

A2.2

A2.2

Saksa keel

A2.1

A2.1

A2.1

A2.1

 

 

 

 

Osaoskuste õpitulemused esitatakse osaoskuste tabelis.

Õpitulemuste saavutamine

II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku väljenduse mahtu.
Paralleelselt suulise väljendusoskusega suureneb järk-järgult kirjalike tööde maht, tähelepanu pööratakse õigekirjaoskuse ja tekstiloome arendamisele. Õpilast harjutatakse järjekindlalt kasutama sõnastikke ja sõnaraamatuid.
Õpilase sõnavara laiendamiseks juhitakse teda iseseisvalt lugema (nt kodulugemine). Tekstidest arusaamise õpetamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse mitmekesiseid eakohaseid töövõtteid (nt ennustav lugemine/kuulamine; lühi-, valik- ja õige/vale-vastustega küsimused).
Suulist suhtlemisoskust arendatakse eri laadi paaris- ja rühmatöödega (nt mängud, ja rollimängud).
Vigade/eksimuste parandamiseks kasutab õpetaja erinevaid võtteid
Oluline on julgustada õpilast oma mõtteid väljendama ja mitte teda pidevalt katkestada.
Teemade käsitlemisel on oluline osa teiste kultuuride tundmaõppimisel ning kõrvutamisel oma kultuuriga (nt e-õppe võimaluste kasutamine) .

Osaoskuste arendamiseks sobivad:
1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
2) eakohaste adapteeritud tekstide iseseisev lugemine;
3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt tabeli täitmine, joonise täiendamine);
4) erinevat liiki etteütluse kirjutamine;
5) järjestusülesanded (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks);
6) eakohased projekttööd;
7) lühiettekanded (nt projekttööde kokkuvõtted, pildi kirjeldus, huvialade tutvustamine);
8) rollimängud;
9) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad)
jne.

Õpioskuste areng, õpimotivatsioon

II kooliastmes kasutab õpilane õppimisel palju mehaanilist kordamist. Õpetaja juhendamisel teadvustab õpilane selle strateegia piiratust ning õpib kasutama ka efektiivsemaid õpistrateegiaid (nt mõttekaardid, õpitava materjali ümberorganiseerimine ja süstematiseerimine, tegevuse ja aja kavandamine). Õpilast suunatakse tunnis õpitut loominguliselt rakendama ja kasutama oma keeleteadmisi uutes analoogsetes suhtlussituatsioonides.
II kooliastmes vajavad õpilased nii paaris-, rühma- kui ka individuaalse töö juhendamist. Selle kooliastme lõpul võib rühmatööd kasutada ka keerukamate ja aeganõudvamate projekttööde puhul.
Et toetada õpimotivatsiooni ning luua pingevaba õhkkond, tuleb silmas pidada:
- õpetamisel tuleb silmas pidada teismelise õpilase huve, elukogemust;
- õpetamisel tuleb arvestada erineva võimekusega õpilaste vajadusi, pakkudes neile parajat pingutust nõudvaid ülesandeid;
- õppeprotsessis on vead loomulikud; õpetaja analüüsib õpilaste vigu, vajadusel korrigeerib oma tegevust ning suunab õpilasi oma vigu märkama ja parandama;
- õpilase jõupingutusi tuleb tunnustada, kasutamata võrdlemist teistega ning rõhutamata võistlust;
- õpilast tuleb suunata märkama oma edusamme ja võrdlema oma saavutusi varasematega;
- hinnete ületähtsustamist tuleb vältida;
- ülesanded peavad olema eakohased, õpilane peab mõistma ülesande eesmärki.

Hindamine

Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast .
Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. II kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, andes tagasisidet eelkõige selle kohta, mida õpilane on hästi teinud. Ülesande eesmärgist lähtudes hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).
Mahukaid kompleksseid kontrolltöid soovitatakse teha mitte sagedamini kui kord veerandis.
Õpilane hakkab koostöös kaaslaste ja õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning andma hinnangut oma teadmistele ning oskustele.
Eesmärgiks on, et õpilased õpiks koostöös sõnastama, mida nad on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peavad nad veel tööd tegema. Õpetaja valib töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed jmt), mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida (kirjeldada seda, mida ta teha oskab ning mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud). Õpilasel peab olema võimalus saada tagasisidet oma keeleoskustaseme kohta.
Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas
võõrkeeles, isegi kui eneseväljendusoskus on piiratud.

III kooliaste

Õpitulemused

III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
Põhikooli lõpetaja:
1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane;
3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele
5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;
6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, Internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

Keeleoskuse hea tase 9. klassi lõpus:

 

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

Inglise keel

B1.2

B1.2

B1.2

B1.2

Saksa keel

B1.1

B1.1

B1.1

B1.1

 

 

Osaoskuste õpitulemused esitatakse osaoskuste tabelis.

Õpitulemuste saavutamine

III kooliastmes arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Tunnis suheldakse peaasjalikult õpitavas võõrkeeles. Õpetaja julgustab õpilast kasutama õpitavat keelt aktiivselt nii tunnis kui ka keelekeskkonnas (nt muuseumitund, õppereis, õpilasvahetus).
Õpetaja suunab õpilast lugema lühemaid eakohaseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutatakse eri liiki loovtöid (nt lühiülevaade, sündmuse kirjeldus, lühikirjand, projekttööd). Õpetaja suunab õpilasi keeleõppele analüüsivalt lähenema, õpetades kõrvutama keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu.
Õpetaja tutvustab ja selgitab erinevaid kultuurinähtusi ja informeerib õpilasi kultuurisündmuste (nt filmid, näitused, teatrietendused) külastusvõimalustest. Õpetaja innustab õpilast mõistma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama. Õpilast tuleb ergutada huvi tundma õpitavat keelt kõnelevate maade kultuuri ja nendes ühiskondades toimuva vastu. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma arvamust nähtu kohta ning arvestama erinevate seisukohtadega .

Osaoskuste arendamiseks sobivad:
1) autentsed tekstid peamise sõnumi mõistmiseks (nt intervjuud, uudised);
2) õppeotstarbelised salvestused üksikasjaliku informatsiooni leidmiseks;
3) kohandatud ilukirjanduslikud tekstid (nt audioraamatud);
4) info kogumine erinevatest võõrkeelsetest allikatest (nt meediaväljaanded, Internet);
5) ettekanded (nt projekttööde ja iseseisva lugemise kokkuvõtted);
6) loovtööd (nt luuletused, lühikirjandid, blogid, isiklikud kirjad, teadaanded, kuulutused, lühiülevaated);
7) projekttööd (nt poster, ajalehe koostamine);
8) lühireferaat ja lihtsam uurimistöö;
9) erinevad rolli- ja suhtlusmängud (nt „Alias”, „Scrabble”);
10) keelekeskkonna õppeülesanded (nt liikumine juhiste järgi, õpitava võõrkeele kodumaal toodetud kaubad poes, autod linnas, firmanimetused);
11) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt intervjuud, uudised, audioraamatud)
jne.

Õpioskuste areng, õpimotivatsioon

III kooliastmes iseloomustab õpilast mõnevõrra suurem iseseisvus kui II kooliastmes.
Erinevus on selles, et õpilane hakkab teadlikult oma õpioskusi arendama:
valib ja kasutab talle sobivaid õpistrateegiaid, ehkki vajab veel õpetaja suunamist.
Kooliastme lõpus saab enamik õpilasi pikemaajaliste õpitegevustega hakkama ka õpetaja abita.
Õpioskusi arendatakse õpilasi aktiivselt tegevuste kavandamisse kaasates. Oluline on, et õpilased ise saaksid teha valikuid (nt teemade, töömeetodite ja töö lõpptulemuste esitamise viis), anda hinnanguid ja võtta vastutust.

Et toetada õpimotivatsiooni ning luua pingevaba õhkkond, tuleb silmas pidada:
- õpetamisel tuleb lähtuda teismelise õpilase huvidest ja elukogemusest;
- õpetamisel on vaja arvestada erineva võimekusega õpilaste vajadustega, pakkudes neile parajat pingutust nõudvaid ülesandeid;
- õppeprotsessis on vead loomulikud; õpetaja analüüsib õpilaste vigu, vajadusel korrigeerib oma tegevust ning suunab õpilasi oma vigu märkama ja parandama;
- õpilase jõupingutusi tuleb tunnustada ja aidata kaasa adekvaatse minapildi kujunemisele;
- õpilane märkab oma edusamme ja oskab kasutada saavutatut edasisel õppimisel, kuid osa õpilasi vajab endiselt õpetaja suunamist;
- hinnete ületähtsustamist tuleb vältida;
- ülesanded peavad olema eakohased, õpilane peab mõistma ülesande eesmärki;
- õpetaja peab varasemast rohkem suunama õpilast rakendama õpitut väljaspool kooli (nt telesaated, filmid, eTwinning, internetipõhised suhtluskeskkonnad ). Eesmärk on anda õpilastele võimalus praktiseerida oma keeleoskust ning suhelda autentses keelekeskkonnas.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast .
Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa.
III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, andes õpilasele adekvaatset tagasisidet. Ülesande eesmärgist lähtudes hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).
Mahukaid kompleksseid töid soovitatakse teha mitte rohkem kui kord veerandis.
Õpilane seab koostöös õpetajaga endale õpieesmärke ning annab oma teadmistele ning oskustele hinnangu. Koos kaasõpilastega leiab õpilane, mis on hästi omandatud ja/või mille omandamiseks peab veel tööd tegema. Õpetaja valib töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed), mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida. Õpilasel peab olema võimalus selgusele jõuda oma keeleoskustasemes.
Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas võõrkeeles.

I KOOLIASTE

3. KLASS

I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus.

Inglise ja saksa keele õpetusega 3. klassis taotletakse, et õpilane:

- huvi äratamine ja alalhoidmine võõrkeelte õppimise ja kasutamise vastu; teiste rahvaste kultuuri tavade ja kommete vastu;

- võõrkeele kui praktilise suhtlemise vahendi omandamine tasemel, mis võimaldab adekvaatselt mõista suuliselt ja kirjalikult edastatud teavet, seda interpreteerida ning ise oma mõtteid suuliselt ja kirjalikult väljendada;

- õpilase isiksuse ja keeleliste võimete arendamine;

- erinevate võtete ja viiside omandamine, mis hõlbustab võõrkeelte õppimist;

- sõnaraamatute, käsiraamatute ja muude vajalike teatmeteoste kasutamine.

II. Tugiained.

Inglise ja saksa keele tugiaineteks on emakeel, kodulugu, muusika, käsitöö.

III. Õppeaine ajaline maht.

3.klassis on 135 tundi õppeaastas (4 tundi nädalas).

IV. Ainekava.

1. Õppeaine sisu ja põhimõisted.

Suhtlusoskused:

- tervitamine ja hüvastijätmine;

- enda ja oma kaaslaste tutvustamine;

- palumine ja tänamine;

- vabandamine;

- nime küsimine ja nimetamine, nimede häälimine;

- vastamine telefonikõnele, telefoninumbri ütlemine;

- ettepaneku tegemine ühiseks tegevuseks;

- kahetsuse väljendamine;

- õnnitlemine sünnipäeval;

Kõnearendus- ja lugemisteemad:

Mina ise:

- nimi

- vanus

- kehaosad

Minu perekond ja kodu:

- pereliikmed

- sugulased

- maja

- korter

- lemmikloomad

Minu ja minu vanemate töö:

- kodus

Minu kool ja klass:

- koolipäev

- kooliruumid

- koolitarbed

Minu päev:

- igapäevased tegevused.

Keeleteadmised:

Käsitletavad teemad Põhimõisted Arendatavad oskused

Nimisõna nimisõna ainsus, mitmus reeglipärase mitmuse

moodustamine

Artikkel artikkel artikli kasutamine

Umbmäärane ja määrav

artikkel

Omadussõna öeldistäitena saksa keeles

Inglise keeles: tarind: too + omadussõna

Arvsõnad arvsõnade praktiline

kasutamine

põhiarvud loendamine, vanus, kell

kellaaeg (täistund)

aasta

Asesõna naissugu, meessugu asesõnade õige kasutamine

isikulised

omastavad

näitavad

Küsisõna küsimuste moodustamine

who wer ja nendele vastamine

what was

where wo

Tegusõna

põhitegusõna

abitegusõna

modaaltegusõna

Tegusõna vormistik

Sidesõna

Eessõõna eessõna eessõnade õige kasutamine

In, on, at, to

In, auf, vor, bei

Lauseõpetus eitavate ja küsilausete

moodustamine

Lihtlause sõnajärg ning kasutamine kõnes

jaatavas

eitavas

küsilauses

Tähestik tähtede kirjutamine ja

hääldamine

tähtede nimed ja sõnade sõnade tähthaaval ütlemine (spelling)

häälimine

2. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

2.1. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise ja saksa keele integratsioonivaldkonnaks on matemaatika: arvsõnade õppimisel matemaatiliste tehete kasutamine 100 piires.

Käsitöö ja joonistamine, õpilase käeline arendamine: õppevahendite meisterdamine ja joonistamine õpilaste individuaalse ja ühistööna – sõnapildid, ristsõnad, doomino mäng, vms.

Emakeel: lauseehituse, häälikute häälduse võrdlemine inglise keelega.

Kodulugu: õpilase lähima ümbruse tundmine; koolis ja kodus olevate esemete nimetused.

Muusika: laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles.

2.2. Läbivate teemadekäsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Looduskeskkond: eesmärgiks on kujundada õpilase keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat, huvi looduse vastu, loodusesse ja kaasinimestesse austusega suhtumist.

Sotsiaalne keskkond: perekond ja selle liikmed, klassikaaslased ja sõbrad, sugulased ning tema ja nendevahelised suhted.

Kutsesuunitlustöö: kujundada õpioskusi võõrkeele õppimisel, teavitada õpilast võõrkeele osatähtsusest igapäevaelus ning oma tulevases töös ning õpingutes.

Infotehnoloogia kasutamise oskus: õpilastele olemasolevate eakohaste õppematerjalide ja erinevate keeleõppeprogrammide tutvustamine. Õpilaste juhendamine keeleõppeprogrammide iseseisvaks kasutamiseks. Inglise keele oskuse vajalikkuse rõhutamine infotehnoloogia kasutamises.

3. Eeldatav õpitulemus.

3. klassi lõpuks õpilane

KUULAMISEL

- saab aru korraldustest, mida õpetaja tunnis kasutab;

- saab aru lihtsatest, temale tuttavatest sõnadest;

- eristab õpitavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rõhku, rütmi.

KÕNELEMISEL

- oskab ennast ja oma kaaslast tutvustada, rääkida kodust, perekonnast, sõbrast, oskustest, koolitarvetest;

- oskab kasutada õpitud keelendeid, et end arusaadavaks teha igapäevastes olukordades: tervitada (omaealist, täiskasvanut) ja jätta hüvasti; tutvustada ennast ja oma sõpra; küsida kaaslase nime;

paluda ja tänada; ütelda oma ja küsida sõbra telefoninumbrit; soovida õnne sünnipäevaks; oskab öelda oma vanust ja numbreid 1 – 100; oskab öelda kellaaega täistundides ja nimetada päevaaegu; oskab häälida oma nime.

LUGEMISEL

- saab aru tuttava sõnavaraga lugemistekstist;

- saab aru kirjalikest tööjuhenditest;

- oskab intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, lühijutte, luuletusi.

KIRJUTAMISEL

- oskab kirjutada enda ja oma lähimate kaaslaste nime;

- oskab õigesti kirjutada sõnu, mida vajab õppematerjalides olevate mõistatuste ja ristsõnade lahendamisel;

- oskab juhendamisel lõpetada lauseid ja fraase.

II KOOLIASTE

4. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise ja saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- omandab võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada;

- õpib kaasa lööma paaris- ja rühmatöös ning rollimängus.

2. Õppeaine sisu.

2.1.Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, kehaosad, haigused, riietus.

PEREKOND ja KODU: aadress, kodu, korter, aiatööd, puuviljad.

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused.

KESKKOND, KODUKOHT: loodus, aastaajad, kuud, loomad.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: jõulukombed, Valentinipäev.

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söögikorrad, toit, minu päev, nädalapäevad, tee küsimine ja juhatamine.

ÕPPIMINE ja TÖÖ: kool, klassituba, koolipäev, õppevahendid, sõbrad.

HARRASTUSED ja KULTUUR: hobid, suvised tegevused.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: mitmuse moodustamine + erandid (children, feet, mice, sheep, volves), aluse ja öeldise ühildumine.

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel.

OMADUSSÕNA: keskvõrde moodustamine (more...than)

ARVSÕNA: põhi- ja järgarvud, kuupäev.

ASESÕNA: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad this, that, these, those, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid (nobody).

TEGUSÕNA: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna can.

TEGUSÕNA VORMISTIK: ajavormid (Present Simple ja Present Progressive), tarindid want to + verb ja would like to+ verb.

MÄÄRSÕNA: sagedusmäärsõnad always, never, sometimes, usually.

EESSÕNA: enamkasutatavad eessõnad (in, on, under, next to, between, above, opposite, far from, near, in front of, behind, into, in the middle of, at, before, after).

LAUSEÕPETUS: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses, lühivastused.

SÕNATULETUS: arvsõna tuletusliited -teen ja -ty, tegusõnast nimisõna moodustamine liitega -ing.

TÄHESTIK: tähtede nimed ja sõnade häälimine.

ÕIGEKIRI: suur ja väike täht, nimisõna mitmuse lõpud, kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise ja saksa keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel ­- lauseehituse võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika - arvsõnade õppimisel;

loodusõpetus - aastaajad, kuud, loodus;

inimeseõpetus - tervis, kehaosad;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles.

2.3.1.Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (lemmikloomad, ümbritsev loodus, vaba aja veetmine looduses).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (grupi- ja paaristöö oskuse arendamine).

Turvalisus (liiklus, teeküsimine ja -juhatamine).

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- eristab selgelt kuni kahe erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest;

- oskab küsitleda oma kaaslast;

- oskab väljendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab hääldab kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

LUGEMISEL

- saab aru kirjalikest lühitööjuhenditest;

- saab aru tuttava sõnavaraga tekstidest;

- oskab õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, jutte ja luuletusi.

- oskab leida tekstist olulist;

KIRJUTAMISEL

- oskab kirjutada aadressi;

- oskab eeskuju järgi kirjutada õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

5. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise ja saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- omandab võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada;

- õpib kaasa lööma paaris- ja rühmatöös ning rollimängus;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õpperööst vabal ajal.

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus,

PEREKOND ja KODU: pereliikmed, sugulased, aadress, kodu, korter, aed, õu, aiasaadused.

SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused, sõprus.

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilm, aastaajad, kuud, loomad; Eesti (asukoht, pealinn, sümbolid).

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: United Kingdom (England, Scotland, Wales, Ireland), USA, Canada, Australia, New Zealand + pealinnad, sümbolid; pühad (April Fool's Day, Easter, Independence Day, Halloween, Christmas).

Saksa keelt kõnelevad maad

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: minu päev (päevakava), tervislikud eluviisid, pidulikud üritused (+ söök).

ÕPPIMINE ja TÖÖ: koolipäev, õppevahendid, õppeained, tunniplaan, õpikud, koolimaja, kooliruumid, korrused, õpioskused.

HARRASTUSED ja KULTUUR: ühised tegevused, mängud.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

NIMISÕNA: ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne, aluse ja öeldise ühildumine.

ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, väljendid have + umbmäärane artikkel või nullartikkel.

OMADUSSÕNA: keskvõrde ja ülivõrde moodustamine (as...as, more...than) + erandid.

ARVSÕNA: põhi- ja järgarvud, kuupäev, kellaajad (quarter/half).

ASESÕNA: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad this, that, these, those, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid (nobody).

TEGUSÕNA: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõnad can, could, must, have to.

TEGUSÕNA VORMISTIK: ajavormid (Present Simple,Present Progressive + erandid, Past Simple: jaatav, eitav ja küsiv vorm), reeglipärased ja ebareeglipärased verbid, tarindid be going to + infinitive, let's + verb, Why don't we + verb.

MÄÄRSÕNA: sagedusmäärsõnad always, never, sometimes, usually, oleviku ja mineviku ajamäärused määrsõnadega every, last yesterday, ago.

EESSÕNA: enamkasutatavad eessõnad (in, on, under, next to, between, above, opposite, far from, near, in front of, behind, into, in the middle of, at, before, after).

LAUSEÕPETUS: lihtlaused, üld- ja eriküsimus, lühivastused.

TÄHESTIK:kordamine.

ÕIGEKIRI: omadussõna võrdlusastmed, verbi II põhivorm, kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise ja saksa keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel ­- grammatika võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika -arvud, kuupäevad;

loodusõpetus - aastaajad, kuud, loodus, ilm, aiasaadused;

inimeseõpetus - tervis, tervislikud eluviisid, kehaosad;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles; 

2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (rahvuspargid).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (töökuse ja aususe väärtustamine).

Turvalisus (tervislikud eluviisid).

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- õpib eristama kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest;

- oskab küsitleda oma kaaslast;

- oskab väljendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;

LUGEMISEL

- oskab leida tekstist olulist;

- saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

KIRJUTAMISEL

- oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;

- oskab eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

6. KLASS 

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise ja saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandab oskused edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;

- huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

- omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad;

- saab hakkama kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega õpitud sõnavara piires;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õpperööst vabal ajal.

2. Õppeaine sisu.

2.1.Kõnearendus-, lugemis- kuulamis- ja kirjutamisteemad:

MINA: nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus, lemmiktegevused.

PEREKOND ja KODU: pereliikmed, sugulased, aadress, kirja kirjutamine

SÕBRAD: ühised tegevused, sõprus.

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: Eesti, pealinn, asukoht, ümbritsevad maad, ajalugu; loomad, linnud, taimed: nende eluviisid ja elukeskkond.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: United Kingdom, London: vaatamisväärsused, tavad: Thanksgiving, Christmas, Shrove Tuesday.

Saksa maiskonnalooline teave.

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: liiklus, liiklusvahendid, peod, söögiriistad + laua katmine.

ÕPPIMINE ja TÖÖ: koolivaheajad,õpetajad, ametid ja elukutsed.

HARRASTUSED ja KULTUUR: reisimine, huvialad ja hobid, sport, muusika, raamatud, leiutised.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: ainsus ja mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad, erandlik mitmus (man/men, tooth/teeth), aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne.

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma.

Omadussõna: omadussõna ühildumine nimisõnaga, võrdlusastmed, omadussõnade võrdlemine (as…as, not as…as, more…than); tarindid too + adjective ja not + adjective +enough.

Arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud, lihtmurrud (pool ja veerand), osa tervikust (2 out of 10); kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, kaugus.

Asesõna: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad (omadussõnalised vormid my, your jt), näitavad asesõnad this, that, these, those, küsivad asesõnad, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid.

Tegusõna: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna (can, must = have to, may), enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad;

tegusõna vormistik: üldajad (Present, Past and Future Simple), kestvad ajad (Present and Past Progressive), täisminevik (Present Perfect), käskiv kõneviis; tarindid to + infinitive, going to + infinitive, want to + verb (I want to help my mum), tingiv kõneviis (First Conditional); kaudne kõne (saatelause on olevikus);

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Inglise ja saksa keele integratsioonivaldkonnaks on:

emakeel ­- grammatika võrdlemine inglise keelega, sõnaliigid;

matemaatika -arvud, kuupäevad;

loodusõpetus - loomad,linnud: nende eluviisid, elukeskkond;

ajalugu - viikingid, leiutised,vaatamisväärsused;

muusika - laulude ja muusikamängude õppimine inglise keeles, muusikariistad.

2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (ohustatud liigid, metsloomad ja -linnud ning nende elukeskkond).

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (erinevate elukutsete tundmaõppimine).

Turvalisus (turvalisus sportimisel: kiiver, põlve- ja küünarnukikaitsed jne.).

Meediaõpetus ja infotehnoloogia (raadio, televisioon, arvuti kui infoallikas ja meelelahutusvahend).

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

KUULAMISEL

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest;

- mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajaliku informatsiooni;

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet.

KÕNELEMISEL

- oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest;

- oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;

- oskab küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda;

- oskab väljendada ja põhjendada oma arvamust;

- oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

- oskab kirjeldada pilte;

- hääldab kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

LUGEMISEL

- oskab leida tekstist olulist;

- saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega;

KIRJUTAMISEL

- oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;

- oskab eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti;

- oskab kirjutada sõbrale kirja ja E-posti, kasutades õpitud keelendeid;

- oskab lõpetada lauseid ja fraase;

- oskab kirjutada lühijutukesi;

- oskab kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada.

III KOOLIASTE

I. Õppeaine eesmärk.

Eesmärgiks on saavutada A-keeles keeleoskuse tase, mis võimaldab igapäevastes situatsioonides suhelda, lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste (EN B1 tase).

Süvendada huvi inglise keele õppimise vastu, omandada teavet inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist ning selle kaudu avardada silmaringi.

Arendada iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet ja oskusi hankida vajalikku materjali iseseisvalt erinevatest infoallikatest.

II. Tugiained.

Eesti keel (eesti keel)

Teised õpitavad võõrkeeled (saksa ja vene keel)

Ajalugu ja geograafia

Infotehnoloogia

III. Õppeaine ajaline maht.

7. klass - 3 tundi.

8. klass - 3 tundi.

9. klass - 3 tundi.

IV. Ainekava klassiti.

7. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise ja saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- omandaks võõrkeele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, et jõuda iseseisva õppimiseni;

- õpib tegema vahet olulise ja ebaolulise materjali vahel;

- hakkab mõistma keelekasustuse seost kultuuri ja käitumisega;

- saab hakkama elementaarsete kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisülesannetega;

- õpib kasutama käsitletud temaatika piires õpitud sõnavara suhtlemisel;

- hakkab huvi tundma keelekasutuse vastu õppetööst vabal ajal.

2.Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis –ja kuulamisteemad:

Mina: huvid, võimed, oskused

Perekond ja kodu: ühistegevused

Sõbrad: suhted sõpradega

Keskkond: keskkonnasõbralik käitumine, kodukoht, kultuuritavad ja kombed

Maailm: Euroopa rahvused ja keeled

Õpitavat keelt kõnelevad maad: Great Britain, sümbolid, kultuuritavad, kombed.

Igapäevased tegevused: liiklemine, kodused majapidamistööd, söömisharjumused.

Õppimine ja töö: kool ja klass, õpioskused.

Harrastused ja kultuur: kino, ilukirjandus, kollektsioneerimine, TV.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel üldiselt

Omadussõna: võrdlemine (astmed)

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoni numbrid

Asesõna: enesekohased, omastavad, rõhutavad (much, many, little, few)

Tegusõna: reeglipärased, ebareeglipärased, ajavormid (aktiiv)

Modaalverbid: can, may, must

Määrsõna: moodustamine –ly

Sidesõna: I ja II tingimuslause, because

Eessõna: aja- ja kohamäärustes kasutatavad (at, in, on, by,under jne.) Enamkasutatavad eessõnalised väljendid, e.g. interested in)

Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas, küsivas, eitavas lauses, lühivastused

Sõnatuletis: sufiks, prefiks (ly, able,un, re)

Õigekiri: suur ja väike algustäht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõnade võrdlemine, arvsõna, kirjavahemärgid.

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Selles vanuseastmes integreerub keel teise võõrkeele, emakeele, ajaloo, geograafia ja muusikaga (Mina, meie ja kodu).

Ajalugu –suurmeeste elulood, antiiklegendid.

Geograafia – Eestimaa vaatamisväärsused,

Suurbritannia

Kuulsad vaatamisväärsused maailmas.

Muusika – instrumendid, muusika kui hobi.

Bioloogia – kehaosad.

Matemaatika – murdarvud, kuupäevad.

Võrdlus teiste keeltega grammatikas. 

2.4. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (recycling, rainforests, animal protection).

Meediaõpetus (TV, newspapers and magazines).

3.Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

- kuulamisel mõistab kuuldu sisu kasutades globaalset kuulamist;

- kõnelemisel oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires ja osaleda suunatud vestluses;

- lugemisel mõistab loetu sisu kasutades globaalset lugemist;

- kirjutamisel oskab kirjutada lihtsat seotud teksti (isiklik kiri, postkaart).

8. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise ja saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- süvendaks võõrkeele õppimiseks vajalikke õpistrateegiaid;

- oskaks kaasa töötada paaris-ja rühmatöös ning rollimängudes;

- oskab tuletada uute sõnade ja väljendite tähendust kontekstis;

- kasutab keelt õppetööst vabal ajal.

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus-, lugemis- ja kuulamisteemad:

Mina: oskused, harjumused, tervis

Perekond ja kodu: ühistegevus, taskuraha

Sõbrad: erinevad iseloomud, usaldus

Keskkond: kodukoht, tavad ja kombed, ilmastik

Maailm: Euroopa maad,pealinnad,rahvused ja keeled

Õpitavat keelt kõnelevad maad: Great Britain – haridus, kirjandus, muusika, kunst

Igapäevased tegevused: söömine kodus ja väljaspool kodu, liiklemine, aed ja aiatöö

Õppimine ja töö: kool ja klass, ametid, õpioskused

Harrastused ja kultuur: teater, kino, kunst, raadio, TV

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia

Nimisõna: ainsus, mitmus, erandlik mitmus

Artikkel: umbmäärane, määrav, enamkasutatavad väljendid artikliga ja ilma, geograafilised nimed jne.

Omadussõna: Võrdlemine, erandid, moodustamine

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad

Asesõna: Asesõnade liigid, umbmäärased asesõnad, siduvad asesõnad (that, who, which)

Tegusõna: reeglipärased, ebareeglipärased, aktiivsed ajavormid, passiivi Present Simple, Past Simple, kaudne kõne, Future in the Past, modaalverbid ja nende paralleelvormid

Määrsõna: võrdlemine

Sidesõna: I, II, II konditsionaal, if, because, as soon as jne.

Eessõnad: enam kasutatavad eessõnad aja-, koha- ja viismäärustes, fraseoloogia

Lauseõpetus: sõnajärg lihtlauses, aja- ja sagedusmäärsõnad, it, there lause algul

Sõnatuletis: ees-ja järelliited

Õigekiri: kordamine , määrsõnad, tegusõnad, kirjavahemärgid

2.3. Arendatavad oskused.

Lugemis-, kuulamis-, kirjutamis-, kõnelemisoskuste edasi arendamine ja keelekasutuse süvendamine.

2.4.1 Intergratsiooni valdkonnad.

Seosed teise õpitava võõrkeelega, geograafia, ajaloo ja kunstiõpetusega

Võõrkeeled – võrdlus keele alustega

Kirjandus – suuri sõnameistreid (Shakespeare, Kipling, Twain, Stevenson, Longfellow)

Botaanika – puud, lilled,viljad

Geograafia – USA , indiaanlaste elu

Elukutsevalik – tulevane elukutse, äriettevõtte rajamine

Matemaatika – arvud ja kuupäevad

Kunstiõpetus – teater

2.4.2. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (ilmastik, loodushoid, loodusõnnetused)

Meediaõpetus (TV, raadio)

Turvalisus (koolivägivald, esmaabivõtted)

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel mõistab kuuldu sisu, kasutatdes globaalset ja selektiivset kuulamist.

Kõnelemisel oskab esitada seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu või kogetu edasiandmiseks teate, kokkuvõtte või ümberjutustuse vormis ning osaleb vestluses suhtlussituatsiooni ja rollimängu vormis.

Lugemisel mõistab loetu sisu, kasutades globaalset või selektiivset lugemist.

Kirjutamisel oskab kirjutada seotud teksti: isiklik kiri, postkaardid, kutsed, kirjeldavad esseed.

9. KLASS

1. Õppeaine eesmärgid.

Inglise ja saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saavutab sellise keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes; situatsioonides suhelda; lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste;

- saab aru keelekasutuse seosest maa kultuuri ja käitumisharjumustega;

- oskab end kirjalikult õpitu ulatuses väljendada;

- on enesekindlam kasutama keelt väljaspool kooli.

2. Õppeaine sisu.

2.1. Kõnearendus- lugemis- ja kuulamisteemad:

Mina: iseloom, harjumused, tervis

Perekond ja kodu: suhted perekonnas

Sõbrad: erinevad isloomud, konfliktid ja nende lahendamine

Keskkond: keskkonnasõbralik käitumine, ilmastik, Eestimaa looduse vaatamisväärsused

Maailm: tähtsamad maad, rahvused ja keeled

Õpitavad keelt kõnelevad maad: USA, Austraalia, Kanada, sümbolid, kultuur

Igapäevased tegevused: ettevalmistus eluks

Õppimine ja töö: edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö

Harrastused ja kultuur: sport, kunst,draama, INTERNET

2.2 Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Nimisõna: õpitu kordamine, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad

Artikkel: kordamine, artikli puudumise juhud, kasutamine isiku- ja geograafiliste nimedega, väljendid artiklitega või ilma

Omadussõna: võrdlusastmed, tarindid not... enough, too... to, jne. Rahvused ja kodakondsus

Arvsõna: kordamine, protsent, murrud, matemaatilised tehted, arvsõnade lugemine

Asesõna: kordamine, siduvad asesõnad who, whom, whose jne.

Tegusõna: Ajavormide kordamine (aktiiv, passiivi lihtajad), käskiv kõneviis, aegade ühildumine, tarind to+infinitive, gerundium, modaalverbid should, would

Määrsõna: kordamine, erandid

Sidesõna: kordamine, after, before, therefore, both...and, (n)either...(n)or

Eessõnad: kordamine ja vähemkasutatavad eessõnad, fraseoloogia

Lauseõpetus: kordamine, liitlause, määrsõnade koht lauses

Sõnatuletus: ees- ja järelliited

Õigekiri: Kordamine

2.3. Arendatavad oskused.

Lugemis-, kuulamis-, kirjutamis-, kõnelemisoskuse süvendamine, keelekasutuse avardamine.

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Oskus otsida vajalikku materjali, toetudes tugiainetes e.g. infotehnoloogia, emakeel, geograafia jne. omandatule

Kunst – maalikunst - pildi analüüs, müüdid

Ajalugu – müüdid, Inglismaa ajalugu

Kirjandus – Macbeth

Geograafia – Suurbritannia jaotus, sümbolid

Bioloogia – keskkonnakaitse, looduse tähtsus meie elus

2.4.1.. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng (global warming, nature protection, working environment)

Infotehnoloogia (oskus kasutada arvutit õppetöös)

Meediaõpetus . Ajakirjanduse kasutamine lisamaterjalide hankimiseks

Turvalisus. (bullying, drug abuse, smoking, alcohol)

Tööalane karjäär ja selle kujundamine (edasi õppimine, elukutsevalik,)

3. Eeldatav õpitulemus.

Eeldame , et õppeaasta lõpuks õpilane:

Kuulamisel mõistab kuuldu sisu, kasutades globaalset, selektiivse või detailset kuulamist.

Kõnelemisel oskab esitada seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu ja kogetu edasiandmiseks(lühireferaadi, jutustuse,pildi, ruumi, isiku kirjelduse vormis). Osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, rollimängu või intervjuu vormis.

Lugemisel mõistab loetu sisu, kasutades vastavalt vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist. Tunneb huvi ingliskeelse kirjanduse lugemise vastu.

Kirjutamisel oskab kirjutada seotud teksti (isiklik kiri, teade, lihtne tarbekiri, kirjeldav/ jutustav essee, lühireferaat).

On võimeline sooritama riikliku eksami või sisseastumistesti inglise keeles 10. klassi astumiseks.

LISA 1

Grammatilised vahendid ja keeleoskustasemed

Tabel kirjeldab näidete abil, milliste grammatiliste üksuste, kategooriate, klasside, tarindite, protsesside ja seostega toimetulekut õpilastelt keeleoskustasemetel A1–B2 oodatakse. Grammatilisi vahendeid on vaja selleks, et hakkama saada teatud keeletoimingutega. Seega tuleb grammatikat vaadelda ühtsete keeleoskustasemete kontekstis ja lähtuda sellest, milliseid grammatika komponente mingil tasemel kirjeldatud keeletoiminguteks võiks vaja minna. Tabelist on näha, millisel kooliastmel mingit grammatilist vahendit võiks õpetama ja/või harjutama hakata, mitte seda, millal see peab olema omandatud. Seepärast ei eristata grammatika retseptiivset ja produktiivset oskust. C-tasemel grammatikat ei kirjeldata, sest B2-tasemeks ollakse tutvunud kõikide olulisemate grammatiliste vahenditega.

Kuigi sageli järjestatakse materjali keerukuse järgi, tuleb arvesse võtta ka grammatiliste kategooriate kommunikatiivset kasu. Tasemetel A1 ja A2 tutvustatakse analüütiliselt keerukat grammatilist materjali püsiväljendite toel või raamistikus, kuhu saab lisada sõnu, nt „Ich hätte gern ... .

Grammatikatabeli koostamisel on toetutud teosele „Profile deutsch (CD-ROM, 2005), mis konkretiseerib saksa keele näitel Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete kirjeldused. 

 

A-keel: I kooliaste

B-keel: II kooliaste

 

A-keel: II kooliaste

B-keel: III kooliaste

 

A-keel: III kooliaste

 

Gümnaasium:

B1-keeleoskustasemel võõrkeel

SÕMAJÄRG LAUSES

Sõnajärg lihtlauses.

Satzklammer modaaltegusõnade, lahutatava eesliitega tegusõnade ja ajavormi Perfekt kasutamise korral:

Er will nach Hamburg kommen.

Wir fangen um zwei Uhr an.

Er hat drei Jahre in Berlin gelebt.

Sõnajärg kõrvallauses: Ich rufe nicht an, weil ich keine Zeit habe.

Aja- ja kohamääruste järjestus lauses

Ich fahre morgen nach Berlin.

 

Asesõnaliste sihitiste järjekord lauses

Wir geben sie ihm.

LAUSE

 

Lihtlause - jaatav, eitav lause, küsi- ja käsklause:

Ich suche die Bahnhofstraβe.

Wann sehen wir uns?

Setz dich, bitte!

Nimmst du Kaffee oder Tee?

Liitlaused rinnastavate sidesõnadega: Ich trinke Tee und meine Mutter trinkt Kaffee.

 

Liitlause:

kõrvallause alistavate sidesõnadega weil, dass, wenn:

Wenn es nicht regnet, können wir gehen.

Ich weiβ, dass er kommt.

 

 

 

Kaudne küsimus küsisõnaga ja sidesõnaga ob:

Ich weiβ nicht, woher er kommt.

Ich weiβ nicht, ob er kommt.

Kõrvallaused sidesõnadega damit, als, denn, seit, während, bis, da jms: Ich rufe ihn an, damit er auch kommt.

Ich warte hier, bis du kommst.

Als ich fünf war, habe ich eine Schwester bekommen.

Võrdluslause sidesõnadega je/ desto/ umso:

Je mehr, desto besser!

TEGUSÕNA PÖÖRAMINE

Präsens;

Perfekt. Kasutatavamad tegusõnad;

Präteritum: sein, haben + modaaltegusõnad (müssen, können, wollen) 1. ja 3. pöördes;

käskiv kõneviis (2. pööre): Entschuldigen Sie! (püsiväljendina).

Perfekt;

Präteritum. Abi- ja modaaltegusõnad;

Konjunktiv II: haben: Ich hätte gern ... (kindla väljendina.)

Futur I: oletuse, lootuse, kartuse ja tuleviku väljendamiseks; Plusquamperfekt: (ajaline eelnevus);

Konjunktiv II: haben, sein, werden, modaaltegusõnad;

würde + Infinitiv viisaka palve, soovi, ettepaneku väljendamiseks;

Passiv: Präsens, Präteritum;

Infinitiv: korralduse/käsu väljendamiseks:

Bitte einsteigen! partikliga zu ja ilma:

Er hat mich gebeten, die CD zu kopieren. ...

TEGUSÕNA

Modaaltegusõnad:

mögen (ich mag, ich möchte), dürfen, können, müssen, wollen;

kasutatavamad lahutatava eesliitega tegusõnad;

abitegusõnad: sein, haben.

Modaaltegusõna: sollen;

kasutatavamad enesekohased tegusõnad;

kasutatavamate tegusõnade rektsioon

 

Abitegusõna: werden; enesekohased tegusõnad;

tegusõnade rektsioon;

oleviku kesksõna (Partizip I)

 

NIMISÕNA JA ARTIKKEL

Nimisõna sugu, mitmus, käänamine: Nominativ, Akkusativ;

Dativ kindlates väljendites in der Schweiz, am Montag;

määrav ja umbmäärane artikkel, artikli puudumine; eitussõna kein.

Käänamine: Dativ

Demonstrativartikel: dieser

Wer ist dieser Mann?

Indefinitartikel: jeder, viele, etwas, was...

Auf dem Fest waren viele Leute.

Käänamine. Genitiv Demonstrativartikel: derselbe:

Dieselbe Tour habe ich auch mal gemacht. Indefinitartikel: wenige, einige, manche ...

Auf dem Fest waren wenige Leute.

OMADUSSÕNA

Omadussõna öeldistäitena ja määrsõnalises kasutuses:

Ich bin klug.

Er lernt gut.

 

Omadussõna täendina:

käänamine määrava ja umbmäärase artikliga: Nominativ, Akkusativ; kasutatavamate omadussõnade kesk- ja ülivõrre

Omadussõna käänamine: Dativ;

omadussõnade võrdlusastmed, wie ja als kasutamine võrdlemisel;

kasutatavamate omadussõnade rektsioon.

ASESÕNA

Isikuline asesõna. Käänamine: Nominativ; Akkusativ;

omastav asesõna (mein, dein);

küsiv asesõna Wer? Was? Wie viel?...;

näitav asesõna (der/ das/ die);

umbmäärane asesõna (viele, nichts, etwas, ...); umbisikuline asesõna es püsiväljendites Wie geht es?

Isikuline asesõna: käänamine: Dativ;

omastav asesõna;

umbmäärane asesõna man;küsiv asesõna welcher/es/e, was für ein/e (Nominativ, Akkusativ);

umbisikuline asesõna es;

näitav asesõna: dieser (Welcher Stuhl gefällt dir?) – Dieser gefällt mir gut;

siduv asesõna der/ das/ die (Nominativ, Akkusativ).

Umbmäärane asesõna: einer, keiner, jeder, jemand, irgend-...

siduv asesõna der/ das/die (Dativ, Genitiv ja eessõnadega), das, was, wo ...

 

AEGA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD

Püsiväljendid: am Montag, in der ersten Stunde, 20 vor drei, um fünf Uhr, ...

 

Enam kasutatavad eessõnad ja eessõnalised väljendid: Ab Montag habe ich wieder mehr Zeit.

Ich mache seit drei Jahren Motosport.

Was machst du an/ zu Ostern?

...

Er hat mit 21 geheiratet.

Wir haben über einen Monat gewartet. Während des Essens.

...

KOHTA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD

Püsiväljendid: in Estland, nach Berlin, aus Deutschland, ...

Eessõnad

akkusatiivi ja daativiga (Wechselpräpositionen):

Stell den Wagen vor das Haus. Der Wagen steht vor dem Haus.

...

Um den See herum stehen überall Zelte.

Das Hotel liegt auβerhalb der Stadt.

 

MUUD EESSÕNAD

Ich fahre mit dem Bus.

Das brauche ich für Sport.

...

Wir gehen zu Fuβ.

Die Jacke ist aus Leder.

...

 

Er arbeitet genau nach Plan.

Wir sind wegen des schlechten Wetters zu Hause geblieben.

...

ARVSÕNA

Põhiarvsõna (1−100):

Es ist jetzt fünf.

Es kostet drei Euro.

Järgarvsõna: kuupäev:

Heute ist der zwölfte Juli.

...

Põhi- ja järgarvsõnad, lihtmurrud, kellaaeg, arvsõnad enam kasutatavate mõõtühikutega

Heute haben wir 20 Grad.

Ich bin 1997 geboren.

Ein Viertel vom Kuchen ist noch da.

Der dritte Film hat mir am besten gefallen.

Ich habe gestern zweimal angerufen.

...

(Komm, wir fahren in die Berge.) Erstens ist das Wetter schön und zweitens haben wir genug Zeit.

...

SIDESÕNA

 

Rinnastavad sidesõnad: und, und auch, oder, aber.

Alistavad sidesõnad: weil, dass, wenn.

 

 

Rinnastavad sidesõnad: denn, nicht... sondern, zwar ... aber, entweder ... oder, sowohl... als auch, weder ... noch, ...

Ich kann heute nicht kommen, denn ich habe Besuch.

Entweder du kommst heute mit dem Zug oder du kommst nächste Woche mit deinen Eltern.

...

Alistavad sidesõnad: damit, als, seit, um, obwohl, ...

Sie kam, um sich zu entschuldigen.

Ich muss hingehen, obwohl ich keine Lust habe.

...

SIDUVAD MÄÄRSÕNAD

Zuerst waren wir in Berlin, dann in Dresden.

Ich war krank. Deshalb konnte ich nicht kommen.

Ich muss morgen früh aufstehen, darum gehe ich jetzt nach Hause. Die Sonne scheint, aber trotzdem ist es kalt.

Sie kann sehr gut singen, deswegen will sie Sängerin werden. ...

SÕNATULETUS

Liitsõnade moodustamine: hellblau, Schneemann, Schwimmbad, ... enam kasutatavad tegusõnade liited: mitspielen, ...

Enam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited: Schwimmer, Verkäuferin, freundlich abfahren1, anrufen,...

Enam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited: Fröhlichkeit, Unglück, Meinung, sonnig, technisch, planen, bezahlen, abschlieβen ...;

konversioon: das Gehen.

B - VÕÕRKEEL

VENE KEELE AINEKAVA 

Vene keele ainekava struktuur

Õppeaine nimetus – vene keel

Ainepädevus - Valdkonna pädevus on:

  • suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut

  • suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas

  • järgida vastavaid kultuuritavasid

  • mõista ja väärtustada erinevaid kultuure

  • mõista ja väärtustada oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi.

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas –

Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente:

  • teadmised

  • oskused

  • väärtushinnangud

  • käitumine.

Võõrkeelte valdkonda kuuluvate õppeainete õppe-eesmärkides ja õpitulemustes sisalduvad:

  • keelepädevus

  • kultuuridevaheline pädevus (väärtushinnangud, käitumine)

  • õpioskused.

Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi:

  • väärtuspädevust

  • sotsiaalset pädevust

  • enesemääratluspädevust

  • õpipädevust

  • suhtluspädevust

  • matemaatikapädevust

  • ettevõtlikkuspädevust

seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja -tegevuste kaudu. 

Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast.

Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada.

Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.

Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt).

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes. Suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks on soovitatav aidata leida kirjasõpru ning korraldada õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega. Mõlemas kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.

Matemaatikapädevusega on võõrkeeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes), samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega

Õppe- ja kasvatuseesmärgid –

Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

- saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;

- huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;

- omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

- tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;

- huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

- oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes

Õppeaine kirjeldus –

B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Oluline on erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, aga eriti seoste nägemine A-võõrkeelega. A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad B-võõrkeele õppimist. Samuti arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu.

Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust.

Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste andmiseks.

Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.

Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.

Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm).

Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.

Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb suhtluspädevus. Mõlemas kooliastmetes ja kõigis klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.

Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).

Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Mõlemas kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot, hankima, projektides osalema jne).

II kooliaste

 Läbivad teemad

  • Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine – “Õppimine ja töö”

  • Keskkond ja jätkusuutlik areng – “Kodukoht Eesti”

  • Kultuuriline identiteet – “Kodukoht Eesti”, “Riigid ja nende kultuur”

  • Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus  

  • Tehnoloogia ja innovatsioon – “Igapäevaelu”, “Õppimine ja töö”, “Riigid ja nende kultuur”, “Vaba aeg”

  • Teabekeskkond -„Igapäevaelu. Õppimine ja töö―, „Riigid ja nende kultuur―, „Vaba aeg

  • Tervis ja ohutus -„Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus, „Igapäevaelu”, “Õppimine ja töö” 

  • Väärtused ja kõlblus -„Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu.”, “ Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg”

Ainetevahelised seosed

    • Emakeel – isikuline asesõna, omastav asesõna, tegusõna vormistik, omadussõna, kohamäärus

    • Ajalugu – sissejuhatus Vene kultuurilukku (keel, rahvas, kombed, sümboolika)

    • Kunstiõpetus – õnnitluskaart, värvid, kirjutusvahendid

    • Geograafia – Venemaa kaart, kohanimed

    Ülekoolilised ja koolidevahelised üritused ja projektid:

    • maakonna aineolümpiaadid

    • maakonna ainepäevad

    • venekeelsed suhtlusportaalid(www.rambler.ru jne.)

    Füüsiline õppekeskkond:

    • kool korraldab õppe vajaduse korral rühmades

    • kool korraldab õppe klasis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega 

    VI klass

    Eesmärgid: Õpilane

      • huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest

      • huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist

      • õpib lugema ja mõistma eakohaseid võõrkeelseid tekste

      • arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet

      • õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäevast võõrkeelset kõnet ja vestlust

      • õpib osalema võõrkeelses vestluses, st. seda alustama, üleval hoidma ja lõpetama

      • õpib esitama lihtsat seotud teksti

      • arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti

      • õpib kirjutama isiklikku kirja ja lühikest tarbekirja

      • õpib hankima vajalikku teavet sõnaraamatutest ja muudest infoallikatest

      Ainetevahelised seosed

        • emakeel – isikuline asesõna, omastav asesõna, tegusõna vormistik, omadussõna, kohamäärus

        • ajalugu – sissejuhatus Vene kultuurilukku (keel, rahvas, kombed, sümboolika)

        • kunstiõpetus – õnnitluskaart, värvid, kirjutusvahendid

        • geograafia – Venemaa kaart, kohanimed

        Õppevahendid

        • L.Leesi „Vene keel-minu arm“

        • L.Leesi „Vene keel-minu rõõm“

        • L.Leesi „Vene keel-minu õnn“

        • L.Leesi „Vene keel-minu kirg“

        • Kassetid lauludega

        Töövõtted

        1. Tähe- ja sõnavaraharjutused, grammatikaharjutused, tunnikontrollid, testid, lugemine, jutustamine, küsimuste koostamine, küsimustele vastamine, ümberjutustuse tegemine, rollimängud, aktiivne kuulamine, paaristöö, sõnaraamatu kasutamine, õnnitluste kirjutamine, kuuldu põhjal pildi joonistamine või täiendamine;

        2. sobitusülesande lahendamine (pildi vastavus kirjeldusele);

        3. mudeli järgi dialoogi esitamine;

        4. rääkimine pildi alusel;

        5. häälega lugemine;

        6. laulude ja luuletuste esitamine;

        7. lihtsa faktilise info leidmine tekstist;

        8. mudeli järgi kirjutamine;

        9. õpikusõnastiku kasutamine

        Õppesisu:

          • Mina ja teised: enese ja kaaslaste tutvustus (nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht jmt) ning välimuse kirjeldus (kasv, kehaehitus, juuste ja silmade värv jmt), enesetunne (nt hea/halb tuju ); ühised tegevused sõpradega (mis mulle ja mu sõpradele meeldib teha); viisakusväljendid (kellele mida ja kuidas öelda, kuidas käituda).

          • Kodu ja lähiümbrus: pereliikmete ja lähisugulaste tutvustus (nimi, vanus, sugu) ning iseloomustus (amet, tegevusala, huvid); kodu asukoha lühikirjeldus (riik, linn/maakoht, mõni iseloomustav omadussõna).

          • Kodukoht Eesti: Eesti riigi nimi, asukoht, pealinn, oma rahvus, keel; linna ja maad iseloomustav põhisõnavara (maja, park, mets, mägi jmt); aastaaegade nimetused ja põhilised aastaaegade ilma kirjeldavad väljendid (hea/halb ilm, päikseline, vihmane jmt).

          • Igapäevaelu. Õppimine ja töö: päevakavajärgsed tegevused kodus, koolis (päevaplaan, kellaajad, õppeained, õppevahendid jmt); peamiste söögikordade nimed (hommik, lõuna, õhtu) ja mõned olulisemad söögid-joogid (kohv, tee, võileib, helbed jmt).

          • Vaba aeg: lihtsamad tegevused ja eelistused (lugemine, muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit. lemmikloom jmt

          • Grammatika:

          KIRI JA HÄÄLDUS

          Vene tähestik.

          Nimede kirjutamine vene ja eesti keeles, translitereerimisreeglid. Tähemärkide häälikuline tähendus. Sõnarõhk.

          Täishäälikute hääldamine eel- ja järelrõhulistes silpides, reduktsioon.

          Kaashäälikud. Sisihäälikute hääldamine. Häälikute sarnastumine: helilised/helitud, palataalsed/mittepalataalsed.

          Sõnarõhk tegusõna бытьvormides.

          Sõnarõhu muutumine nimisõnade nimetava käände mitmuse vormi moodustamisel.

          NIMISÕNA

          Grammatiline sugu: naissoost nimisõnad –а/-я-lõpuga; meessoost sõnad, mille lõpus on kaashäälik või –й ja -a/-я (папа, дедушка, дядя); kesksoost sõnad -о/-е-lõpuga.

          Nimisõnade mitmuse nimetava käände moodustamine (ы- ja и-lõpulised meessoost ja naissoost sõnad; а- ja я-lõpulised kesksoost ja meessoost sõnad).

          OMADUSSÕNAD

          Omadussõna lõpud ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (tüve lõpphäälik palataliseerimata/palataliseeritud; küsimused какой? какая? какое? какие?).

          Omadussõna ühildumine nimisõnaga ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes.

          TEGUSÕNA

          Tegusõna быть: oleviku Ø-vorm; mineviku vormi moodustamine; tuleviku vormid: ainsuse/mitmuse pöördelõpud.

          Eitavkõneliik: Я не играю, Мальчик не играет, Мы не играемjne).

          Tegusõnade pööramine (olevik ja tulevik).

          Mineviku vormide moodustamine.

           

          ASESÕNA

           

          Isikulised asesõnad. Isikuliste asesõnade käänamine.

          Omastavad asesõnad ainsuses ja mitmuses.

          MÄÄRSÕNA

          Lubamine ja keelamine (можно, нельзя). Hinnangut väljendavad määrsõnad (хорошо, плохо).

          ARVSÕNA

          Põhiarvsõnad. Küsimus сколько лет? ja vastus (nimisõnaga год, года/лет).

           

          ABISÕNAD

          Rinnastavad sidesõnad и, а, но.

          LAUSE STRUKTUUR

           

          Küsimused Кто это? Что это? ja vastused.

          Küsimused Кто это был? Что это было? ja vastused.

          Subjekti ja predikaadi tähistamine ( Я играю, ты играешь, он/она играет, мы играем, вы играете, они играют; Мальчик играет, Дети играют jne).

          Lihtlause: koordinatsioon aluse ja öeldise vahel.

            • Audio-ja videomaterjal

            Õpitulemused:

            Õpilane:

            1. saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

            2. kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;

            3. reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

            4. on omandanud esmased teadmised õpitava keelega seotud kultuuriruumist;

            5. rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

            6. seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;

            7. töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas.

            Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus:

             

            Kuulamine

            Lugemine

            Rääkimine

            Kirjutamine

            Vene keel

            A 1.2

            A 1.2

            A 1.2

            A 1.2

            Praktilised tööd (raamatu koostamine õpitud teemade kohta, koomiksite joonistamine vastavalt teemadele, informatsiooni otsimine venekeelsetelt internetilehekülgedelt)

            III kooliaste

            VII klass

            Eesmärgid: Õpilane

              • huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest

              • huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist

              • õpib lugema ja mõistma eakohaseid võõrkeelseid tekste

              • arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet

              • õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäevast võõrkeelset kõnet ja vestlust

              • õpib osalema võõrkeelses vestluses, st seda alustama, üleval hoidma ja lõpetama

              • õpib esitama lihtsat seotut teksti

              • arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti

              • õpib kirjutama isiklikku kirja ja lühikest tarbekirja

              • õpib hankima vajalikku teavet sõnaraamatutest ja muudest infoallikatest

              Ainetevahelised seosed

                • matemaatika – arvsõna (põhi-ja järgarvud), hulk

                • geograafia – riigid ja pealinnad, rahvused

                • kunstiõpetus – muuseumid, Aivazovski maalid, Peterhof skulptuurid ja purskkaevud

                • ajalugu – Vene tsaar Peeter I, Sankt-Peterburg, Peterhof

                • loodusõpetus – matkal ja laagris

                Õppevahendid

                • L.Leesi „Vene keel-minu arm“

                • L.Leesi „Vene keel-minu rõõm“

                • L.Leesi „Vene keel-minu õnn“

                • L.Leesi „Vene keel-minu kirg“

                • Kassetid lauludega

                Töövõtted

                  • Sõnavaraharjutused, grammatikaharjutused, tunnikontrollid, arvestustööd, lugemine ja jutustamine, ümberjutustuse koostamine, aktiivne kuulamine, videofilm, sõnaraamatu kasutamine, tõlkimine, küsimuste koostamine ja nendele vastamine, rühmatöö ja paaristöö, jutukese koostamine, dialoogi koostamine

                  Õppesisu:

                    • Mina ja teised ( huvid, võimed, tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen tugev/nõrk (sama teiste kohta)

                    • Kodu ja lähiümbrus ( kodu ja koduümbrus/kodu/elukoha sõnavara (korter, maja, eri ruumid, oma tuba, sisustus jmt), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt, igapäevased kodused tööd ja tegemised)

                    • Kodukoht Eesti ( Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord, tähtpäevad ja kultuuritavad, ilmastikunähtused)

                    • Riigid ja nende kultuur ( õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed)

                    • Igapäevaelu. Õppimine ja töö. ( koolitee, koolielu, tee küsimine ja juhatamine)

                    • Vaba aeg. ( huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid)

                    • Arv-, ase-, omadus-, tegusõna, käänded. eessõnad

                    • Audio- ja videomaterjal

                    Õpitulemused:

                    Õpilased peavad oskama

                      • suhelda teemal mina, minu kaaslased, perekond, kodukoht, lähim ümbrus (nimed, vanused, välimus, vaba aeg, harrastused, rõivad, tarbeasjad, toidud, joogid, aeg- ööpäev, kohustus, vastutus, matkamine, reisimine, tähtpäevad)

                      • nädalapäevi, kuid, aastaaegu

                      • värve

                      • koguseid

                      • kirjutada elukohta, aadressi, telefoninumbrit

                      • arvsõnu (põhiarvud, järgarvud, kellaaeg, kuupäev, aasta)

                      • asesõna

                      • tegusõna ajavorme, aluse ja öeldise ühildamist

                      • teksti lugeda ja tõlkida

                      • eessõnu õige käände juurde

                      • enamkasutatavaid liikumisverbe

                      • enamkasutatavaid enesekohaseid tegusõnu

                      • mõista audio- ja videomaterjali

                      VIII klass

                      Eesmärgid: Õpilane

                        • huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest

                        • huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist

                        • õpib lugema ja mõistma eakohaseid võõrkeelseid tekste

                        • arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet

                        • õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäevast võõrkeelset kõnet ja vestlust

                        • õpib osalema võõrkeelses vestluses, st seda alustama, üleval hoidma ja lõpetama

                        • õpib esitama lihtsat seotut teksti

                        • arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti

                        • õpib kirjutama isiklikku kirja ja lühikest tarbekirja

                        • õpib hankima vajalikku teavet sõnaraamatutest ja muudest infoallikatest

                        Ainetevahelised seosed

                          • geograafia – kooliaasta algus erinevates maades, Lõuna-Eesti

                          • ajalugu – Vana-Egiptus, laulupidude ajalugu, kodumaa

                          • kunstiõpetus – Moskva arhitektuur, Vene kuulsamate kunstnike maalid, fotokunst, värvitoonid

                          • loodusõpetus – matkad, ekskursioonid, loomad

                          • emakeel – omadussõna (vormistik, moodustamine, võrdlusastmed, lühivormid, käänamine), määrsõna, muinasjutud

                          • matemaatika – arvsõna (põhi- ja järgarvsõna käänamine), kellaaeg

                          Õppevahendid

                          • L.Leesi „Vene keel-minu arm“

                          • L.Leesi „Vene keel-minu rõõm“

                          • L.Leesi „Vene keel-minu õnn“

                          • L.Leesi „Vene keel-minu kirg“

                          • Kassetid lauludega

                          Töövõtted

                            • Sõnavaraharjutused, grammatikaharjutused, tunnikontrollid, arvestustööd, kirjeldused, lünktekstid, lugemine, jutustamine, lühikokkuvõtte tegemine, küsimuste koostamine ja nendele vastamine, tõlkimine, test, sõnaraamatu kasutamine, rühmatöö, paaristöö, iseseisev töö

                            Õppesisu:

                              • Mina ja teised. ( iseloom)

                              • Kodu ja lähiümbrus ( perekondlikud sündmused ja tähtpäevad)

                              • Kodukoht Eesti. ( elu linnas ja maal, ilmastikunähtused)

                              • Riigid ja nende kultuur. ( mõned tuntumad sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast, õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid)

                              • Igapäevaelu. Õppimine ja töö. ( hügieeni- ja toitumisharjumused ning tervislik eluviis)

                              • Vaba aeg. ( erinevad vaba aja veetmise viisid)

                              • Käänded (omadussõna, nimisõna, arvsõna), põhi- ja järgarvud (käänamine)

                              • Videomaterjal (Moskva)

                              Õpitulemused:

                              Õpilased peavad oskama

                                • suhelda teemal mina ja minu eripära ( harjumused ja riietus)

                                • suhelda teemal õppimine, minu sõbrad, harrastused, koolivaheaeg

                                • suhelda teemal Eestimaa, teised maad ja rahvad

                                • väljendada olemasolu ja puudumist

                                • kuuluvust (kelle oma?)

                                • vanust

                                • asukohta (elukoht, kus oli, on kuhu läheb)

                                • öelda hinda (palju maksab)

                                • kellaaega

                                • kirjutada kirja, kaarti, tänu

                                • käänd- ja pöördsõnade lõppe

                                • eesliidete ja eessõnade õigekirja

                                • enamkasutatavate arv- ja asesõnade õigekirja

                                • panna kirjavahemärke lihtlauses

                                • moodustada tegusõnade liht-ja liittulevikku

                                • sõnade õiget järjekorda liht- ja liitlauses

                                • mõista videomaterjali 

                                IX klass

                                Eesmärgid:

                                Õpilane

                                • huvitub võõrkeelte õppimisest ja on võimeline enesetäiendamiseks võõrkeeltes

                                • kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid

                                • omandab lugemisvilumuse, oskab ja mõistab tõlgendada erinevaid tekste, oskab kasutada sõnaraamatut

                                • julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes

                                • suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest ja vestlusest

                                • oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires

                                • tunneb õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas

                                • tunneb huvi õpitavate maade kultuuri ja kirjanduse vastu

                                • suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida

                                Ainetevahelised seosed

                                • geograafia – erinevad linnad ja riigid,

                                • inimeseõpetus- sõpruse ja armastuse teema, inimestevahelised suhted, perekond, käitumise ja viisakuse reeglid

                                • kehaline kasvatus – tervisesport, tippsport, tuntud sportlased

                                • kirjandus – teater, näitlejad, etendused, kohtumine Puškiniga

                                • bioloogia – lemmikloomad, nende eest hoolitsemine

                                • kunstiõpetus – muuseumid, kirikud, katedraalid

                                Õppevahendid

                                • L.Leesi „Vene keel-minu arm“

                                • L.Leesi „Vene keel-minu rõõm“

                                • L.Leesi „Vene keel-minu õnn“

                                • L.Leesi „Vene keel-minu kirg“

                                • Kassetid lauludega

                                Töövõtted

                                • Sõnavara- ja grammatikaharjutused, tunnikontrollid, arvestustööd, kirjeldused, lünktekstid, lugemine, jutustamine, lühikokkuvõtte tegemine, tõlkimine, sõnaraamatu kasutamine, rühmatöö, paaristöö, individuaalne töö, dialoogid, töö küsimustega, töö tekstiga

                                Õppesisu:

                                • Mina ja teised. ( tervis, suhted sõprade ja lähikondsetega)

                                • Kodu ja lähiümbrus. ( kodukoha tuntumad vaatamisväärsused)

                                • Kodukoht Eesti. ( vaatamisväärsused, ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses, looduskaitse)

                                • Riigid ja nende kultuur. ( Eesti naaberriikide ja tuntumate maailmariikide nimed, rahvad ja keeled)

                                • Igapäevaelu. Õppimine ja töö. ( suhtlemine teeninduses ja arsti juures, ametid ja kutsevalik)

                                • Vaba aeg. ( meediavahendid, reklaam, kultuuriline mitmekesisus)

                                • Videomaterjal (Sankt- Peterburg, Moskva)

                                • Käändsõnade käänamine

                                • Tegusõna

                                • Arvsõna

                                • Sõnatuletus

                                • Sünonüümid ja antonüümid

                                • Omadussõna käänamine, võrdlemine, omastav omadussõna, lühivormid

                                • Oma arvamuse väljendamine

                                • Pärisnimede käänamine

                                Õpitulemused:

                                Õpilane peab oskama

                                • suhelda teemadel perekond ja kodu, inimene ja ühiskond, haridus ja töö, igapäevane elu, kultuur, meedia, reisimine,

                                • mõista videomaterjali

                                • tervitada ja pöörduda

                                • paluda selgitust

                                • alustada teemat, anda edasi teiste poolt öeldut, anda juhiseid

                                • teha sisseoste

                                • teha komplimente, kutset esitada, tänu ja kaastunnet väljendada,

                                • ettepanekut teha ja sellest keelduda

                                • teha kokkuvõtteid loetud teksti põhjal

                                • sõnatuletust

                                • kasutada eessõnu

                                • kasutada lauses omadussõnu koos nimisõnadega

                                • mõista videomaterjali

                                 Keeleoskuse hea tase 9. klassi lõpus:

                                 

                                Kuulamine

                                Lugemine

                                Rääkimine

                                Kirjutamine

                                Vene keel

                                A 2.2

                                A 2.2

                                A 2.2

                                A 2.2

                                Keeleteadmised: III kooliaste

                                 

                                III kooliaste

                                KIRI JA HÄÄLDUS

                                Sõnarõhu muutumine nimisõnade käänamisel.

                                Sõnarõhu muutumine tegusõnade vormides.

                                NIMISÕNA

                                Mees- ja naissoost sõnad, mille lõpus on –ь.

                                Naissoost sõnad, mille lõpus on -ия (nt Эстония, история, гимназия). Kesksoost sõnad имяja время; kesksoost sõnad, mille lõpus on -ие(nt задание).

                                Üldsoost nimisõnad (nt сирота, коллега, умница). Käänete nimetused ja küsimused. Sageli kasutatavad käändumatud sõnad (nt евро, кино, метро, пальто, кофе).

                                Käändkonnad; nimisõna käändelõpud ainsuses (I ja II käändkond).

                                Родительный: kuuluvuse väljendamine (nt книгабрата, отецКристины); eitus нет sõnaga, koha tähistamine (küsimus откуда? ja vastus eessõnade из ja с abil).

                                Предложный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus где? ja vastus в ja на eessõnade abil).

                                Винительный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus куда? ja vastus eessõnade в ja на abil); otsese tegevuse objekti tähistamine (nt tegusõnadega видеть, читать, любить).

                                Дателъный: käändevormide kasutamine eessõnata; tegusõnadega желать, верить, помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п.

                                Tворительный käändevormide kasutamine eessõnata.

                                OMADUSSÕNAD

                                Omadussõnade käänamine ainsuses sõltuvalt sõna tüvest (tüve lõpuhäälik palataalne/mittepalataalne).

                                Omadussõna võrdlusastmete moodustamine.

                                 

                                TEGUSÕNA

                                I pöördkond (еть-, ать-, ять-lõpulised tegusõnad) ja II pöördkond (ить-lõpulised tegusõnad).

                                Enesekohased tegusõnad ja nende pöördevormid (nt интересоваться, находиться); tegusõnade просыпаться, причёсываться, заниматься, находиться, мыться, умываться, одеваться, начинаться, кончаться pööramine.

                                Verbirektsioon (käänete kaupa).

                                Tingiv kõneviis ja selle vormi moodustamine.

                                Käskiv kõneviis ja selle vormi moodustamine.

                                 

                                 

                                 

                                ASESÕNA

                                 

                                Omastavate asesõnade käänamine.

                                Näitavad asesõnad ja nende käänamine.

                                MÄÄRSÕNA

                                Määrsõnade здесь, тут, там kasutamine. Määrsõnade moodustamine omadussõnadest.

                                ARVSÕNA

                                Järgarvsõnad.

                                 

                                ABISÕNAD

                                Eitussõna нет (nt нет отца, мамы, книги).

                                Eessõnade в, на, из, с kasutamise (koha tähistamiseks).

                                Eraldusseose väljendamine sidesõnaga или.

                                 

                                LAUSESTRUKTUUR

                                 

                                Lihtöeldis ja öeldistäide (nimisõna nimetavas käändes, määrsõna, isikuline asesõna).

                                Küsimus где? ja vastus (määrsõnade здесь, тут, там kasutamine, предложный kääne).

                                Öeldistäide (nimisõna творительный käändes).

                                Küsimus куда? ja vastus (винительный kääne).

                                Küsimus откуда? ja vastus (родительный kääne).

                                Küsimused чей? чья? чьё? чьи? ja vastused (possesiivsete asesõnade kasutamine, родительный kääne).

                                Küsimus когда? какого года? в каком году? ja vastused (nädalapäevad,

                                kuud, kellaaeg, aasta).

                                Praktilised tööd (referaatide, esitluste koostamine ja ettekandmine vastavalt õpitud teemadele

                                Hindamine:

                                  1. Õpitulemuste hindamisel lähtutakse vastavalt “Põhikooli riikliku õppekava” üldosale; vastu võetud 06.01.2011.a. – jagu 8- § 19-22

                                  2. VI klassis I õppeveerandil negatiivseid hindeid ei panda, hinnatakse positiivset õpitulemust, rõhk sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile iga konkreetse õpilase edusamme.

                                  3. Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa.
                                    Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.

                                  4. Eesmärk on, et õpilane õpiks koostöös kaaslaste ja õpetajaga sõnastama seda, mida ta on enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama

                                  5. Alguses antakse enesehinnanguid emakeeles, kuid õpetaja ülesanne on õpilast julgustada ka võõrkeelt kasutama. Oluline on, et kõik õpilased saaksid oma mõtted ja arvamuse välja öelda.

                                  6. Jooksvad hinded: ühe kuni kolme tunni materjali kontroll, kodused ülesanded, tunnist osavõtt, suulised küsitlused tunnis, lühemad kirjalikud küsitlused tunnis, pildi järgi jutustamine

                                  7. Kontrolltööde/testide hinded: nelja ja enama tunni materjali kontroll, kogu teema kontroll

                                  8. Hindamisnormid

                                Hinne “5” 90-100% punktide arvust

                                Hinne “4” 75-89% punktide arvust

                                Hinne “3” 50-74% punktide arvust

                                Hinne “2” 20-49% punktide arvust

                                Hinne”1” 19- 0% punktide arvust

                                Skaalast 5% üles-ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu, ülesannete keerukust, vigade arvu ja liiki.

                                LISA 1

                                Keeleoskustasemed A1.1 – A 2.2

                                Osaoskuste õpitulemused

                                 

                                KUULAMINE

                                LUGEMINE

                                RÄÄKIMINE

                                KIRJUTAMINE

                                GRAMMATIKA KORREKTSUS

                                A1.1

                                Tunneb väga aeglases ja selges sidusas kõnes ära õpitud sõnad ja fraasid; arusaamist toetab pildimaterjal. Reageerib pöördumistele adekvaatselt (nt tervitused, tööjuhised). Tunneb rahvusvaheliselt kasutatavaid lähedase hääl­dusega sõnu (nt hamburger, film, takso, kohv).

                                Tunneb õpitava keele tähemärke.

                                Tunneb tekstis ära tuttavad nimed, sõnad (sh rahvus­vaheliselt kasutatavad) ja fraasid. Loeb sõnu, fraase ja lauseid õpitud sõnavara ulatuses; arusaamist võib toetada pildimaterjal.

                                Oskab vastata väga lihtsatele küsimustele ning esitada samalaadseid küsimusi õpitud sõnavara ja lause­mallide piires. Vajab vestluskaaslase abi, võib toetuda emakeelele ja žestidele.

                                Tunneb õpitava keele kirjatähti, valdab kirjatehnikat, oskab õpitud fraase ja lauseid ümber kirjutada (ärakiri). Oskab kirjutada isiku­andmeid (nt vihiku peale). Koostab lühikesi lauseid õpitud mallide alusel.

                                Kasutab üksikuid äraõpitud tarindeid ja lausemalle, kuid neiski tuleb ette vigu.

                                A1.2

                                Saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidest. Mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning pöördumisi.

                                Vajab kordamist, osutamist, piltlikustamist vms.

                                Loeb lühikesi lihtsaid tekste (nt ürituste kavad, postkaardid, meilid, kuulutused, sildid, tee­viidad, lühiankeedid, -küsimustikud, -teated, -sõnumid) ja leiab neist vajaliku faktiinfo. Saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest. Lugemise tempo on väga aeglane, teksti mõistmiseks võib vaja minna korduvat lugemist. Tekstist aru­saamiseks oskab kasutada õpiku sõnastikku.

                                Oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust. Saab hakkama õpitud sõna­vara ja lausemallide piires lihtsate dialoogidega; vajab vestluskaaslase abi. Hääldusvead võivad põhjustada arusaamatusi. Kõnes esineb kordusi, katkestusi ja pause.

                                Oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest. Oskab täita lihtsat küsimustikku. Tunneb õpitud sõnavara õigekirja. Kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.

                                 

                                 

                                 

                                 

                                KUULAMINE

                                LUGEMINE

                                RÄÄKIMINE

                                KIRJUTAMINE

                                GRAMMATIKA KORREKTSUS

                                A2.1

                                Mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning esitatud aeglaselt ja selgelt. Vajab kordamist ja selget hääldust.

                                Loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste (nt isiklikud kirjad, kuulutused, uudised, juhised, kasutusjuhendid); leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest. Lugemise tempo on aeglane.

                                Tekstist arusaamiseks oskab kasutada koolisõnastikku.

                                Oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle. Suudab alustada ja lõpetada lühi-vestlust, kuid ei suuda seda juhtida. Kõne on takerduv, esineb hääldusvigu.

                                Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi. Kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt postkaart, kutse); koostab lühisõnumeid. Oskab kasutada sidesõnu ja, ning jt. Oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab õpiku- või koolisõnastikku.

                                Kasutab küll õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb sageli vigu grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või eksib aluse ja öeldise ühildumisel); siiski on enamasti selge, mida ta väljendada tahab.

                                A2.2

                                Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot.

                                Saab aru olmesfääris kuuldud

                                üldkeelse suhtluse sisust

                                (nt poes, bussis, hotellis,

                                piletilevis).

                                Vajab sageli kuuldu

                                täpsustamist.

                                Loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad, ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis sisalduvast infost. Suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.

                                Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest. Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega. Oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi. Suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi. Kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti; spontaanses kõnes on vigu. Kõne on arusaadav, kuigi esineb hääldusvigu ja sõnade otsimist.

                                Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma kogemustest ja ümbritsevast. Koostab lihtsaid isiklikke kirju. Oskab kasutada sidesõnu aga, sest, et jt. Rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe ortograafia, kirjavahemärgid).

                                 

                                 

                                 

                                 

                                KUULAMINE

                                LUGEMINE

                                RÄÄKIMINE

                                KIRJUTAMINE

                                GRAMMATIKA KORREKTSUS

                                C1

                                Mõistab pingutuseta ka abstraktsetel ja tundmatutel teemadel kuuldut (nt film, pikem vestlus, vaidlus). Suudab kriitiliselt hinnata kuuldu sisu ning tõstatatud probleeme.

                                Mõistmist võivad raskendada haruldased idioomid, võõras aktsent, släng või murdekeel.

                                Loeb pikki keerukaid erineva registri ja esituslaadiga tekste. Loeb kriitiliselt, oskab ära tunda autori hoiakud, suhtumise ja varjatult väljendatud mõtted. Stiilinüanssidest, idiomaatikast ning teksti keerukatest üksikasjadest arusaamine võib nõuda kõrvalist abi (nt sõnastik, emakeelekõneleja nõuanne).

                                Väljendab ennast ladusalt ja spontaanselt. Suudab raskusteta ja täpselt avaldada oma mõtteid ning arvamusi erinevatel teemadel. Keelekasutus on paindlik ja loominguline. Suudab saavutada suhtluseesmärke. Sõnavara on rikkalik, võib esineda üksikuid vigu sõnade semantilistes seostes, rektsioonistruktuurides ja sõnajärjes.

                                Oskab kirjutada põhjalikku ülevaadet mitmest kirjalikust allikast saadud teabe põhjal (nt retsensioon, arvustus).

                                Suudab toimetada kirjalikke tekste.

                                Oskab kirjutada loogiliselt üles ehitatud kirjeldavaid, jutustavaid ja arutlevaid tekste, mis tekitavad huvi ning mida on hea lugeda. Võib esineda juhuslikke õigekirja- ja inter-punktsioonivigu.

                                Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ning neid on raske märgata.

                                1 Tuletusliidet saab mingi keeleoskustasemega siduda ainult kontekstis. Nt eesliide „ab” esineb sõnas „abfahren” küll A2-tasemel, kuid see ei tähenda loomulikult, et eesliite „ab-” kõik tähendusi ja võimalusi sel tasemel peaks käsitlema.

                                Telefon: +372 47 20 585  
                                Nõva Kool, Nõva küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, 91101 Nõva vald