Nõva Kooli ajalugu

Nõva hariduselul, Nõva koolil ja kooli hoonel on pikk ja auväärt ajalugu. Haridust on Nõval antud 154 aastat ning kool paikneb selles koolihoones juba 97 aastat.

Kõlgumäe periood

Nõva kool asub Lääne maakonnas Nõva vallas Nõva külas. Kooli asutamise aastaks loetakse aastat 1863. Sellest ajast kuni 1874. aastani ei ole ühtegi dokumenti kohapeal säilinud. Alates 1874. a on säilinud Nõva kooli protokolliraamat. Kool on sel ajal asunud Erita külas Kõlgumäel. Lapsed, kelle kodud olid kaugel, elasid nädala koolimajas. Praeguseks on need endised hooned hävinud.

Kooli juhatasid peamiselt köstrid, kes elasid samas majas. Kooli klassituba kasutati kohtusaalina, kui oli vaja kohut pidada, siis teatati eelmisel päeval õpilastele, et järgmisel päeval kooli ei peeta. Samas majas oli trellitatud akendega kartser. Kõlgumäe koolis õpetati lugemist, kirjutamist ja algelist arvutamist. Peamised ained olid piiblilugu, katekismus ja kirikulaulud.

Kool algas tavaliselt oktoobris ja lõppes aprillis. Kooli mindi 10-aastaselt. koolis 

kasutati väikest tahvlit, millele kirjutati terava krihvliga. juhtus ka seda, et küttepuud said otsa, ruumid olid külmad ja lapsed saadeti koju. Kooli õppeedukust kontrollis Nõva ja Risti koguduse õpetaja. Mitu korda kuus kontrollisid laste koolis käimist ja kooli majanduslikku olukorda kohus ja vöörmündrid. Alates 1884. aastast hakati nõudma põhjuseta puudumiste eest rahatrahvi. Päriskooliõpilaselt 5 kopikat päeva eest ja vahekooliõpilaselt 10 kopikat päeva eest. Sel ajal oli ka vahekool, kus iga laupäev peale lõunat käisid koolis need, kes olid juba kooli lõpetanud, et oma tarkust korrata. Vahekool toimus peale 3-aastase koolis käimise lõpetamist kuni leerini. Koolikontrollijad olid kirjaoskamatud, allkirja asemel olid ristid. Esimene allkiri protokollil on aastast 1898. Lugema õpiti aga lugeda veel ei osatud. 1893 otsustas koolikohus, et koolimaja peab saama tehtud valgeks ja laste väljaskäimise jaoks on vaja valmistada peldikud. 1900. aastal nõudis kooliõpetaja õppevahendeid. Koolis esines väga palju haigusi: leetrid, rõuged, sügelised.

1918. aastast hakkas kooli asju korraldama maakonna kooli valitsus. 1. oktoobrist hakkas maksma sunduslik koolikohustus.

Kooliaastad 1920-1989

1920.a 22.mail kolis Erita küla kool üle Nõva mõisa. Mõisahoone ehitamise aasta ei ole teada. Esmateated mõisa kohta on 1559. aastast. Hoone oli ühekorruseline palkehitis, mida mitmel korral kooliks ümber kujundati.

Koolisisustus koosnes: 1 kapist, 1 kantslist, 6 veneaegsest seinapildist ja 3 seinakaardist: Eestimaa kaart, Euroopa kaart ja kõige maailma kaart. Lisaks sai 1 laelamp mõisa viidud. Õppetöö mõisamajas algas novembris 1921. Eelneval aasta ei saanud alustada kuna ei olnud õpetajaid. Kool oli 4-klassiline 49 õpilasega. 6- klassiliseks muutus kool õ-a 1925-26.

Kooliaeda hakati rajama 1930. aastate lõpul. 1940. a.  kolis koolimajja 1918. a. 30 raamatuga asutatud ja seni vallamajas tegutsenud raamatukogu. 1944/45. a. muudeti kool seitsmeklassiliseks. Kool nimetati ümber mittetäielikuks keskooliks. 1944-45. a.  algas õppetöö hilissügisel, sest seoses sõjaga ei olnud koolis ühtegi õpetajat. 1947-48. a.  hakati rajama spordiväljakut ja õpetama rahvatantse. Alates 1954. aastast sai kooli nimeks Nõva 7-klassiline kool, 1962-1963. a.  Nõva 8-klassiline kool. 1965-66 avati Nõva kultuurimaja, kus toimusid koolipeod ja aktused. Kooli kroonikaraamatut hakati pidama 1965. aastast. 1966. aastal alustas tööd brigaad, kes viis läbi hommikuvõimlemist. 1969. a.  sügisel varustati koolimaja veevärgi ja kanalisatsiooniga. Septembris 1974. a.  läks kool üle kabinetsüsteemile ja õpetajaks tuli Hedvig Kokk ja hoogustus rahvatants. 6-aastased lapsed tulid esimest korda kooli 1983. aastal. Nõva Põhikool alustas aastast 1987.

Nõva Põhikool 1989-2012, Nõva Kool al. 2012. a.

1989.a. muudeti kool üheksaklassiliseks. Hakati looma sõprussidemeid Soome ja Rootsi koolidega. 1991-1992 käidi Soomes sõpruskoolil külas ja juuni kuus külastas Nõva Kooli rootsi õpetajate ekskursioon. Sel perioodil juhatas kooli Kalju Kokk. aastatel 1974-1996 oli Kalju Kokk Nõva koolidirektor. Järgmine direktor oli Aino Aarniste aastatel 1996-2006. 1998. a.  toimus tulekahju tööõpetuse klassis. Seoses selle ja koolimaja seintest leitud majavammiga vajas vana koolimaja remonti ja 25. mail 2001 kell 15:23 löödi kopp vanasse koolimajja ja koolimaja lammutati kahe nädalaga. Vanale mõisahoone kohale ehitati igati kaasaegne uus koolihoone, mis välisilmelt meenutab kunagist mõisahoonet. Järgneval aastas õpiti võimlas, päevakeskuses ja koguduse majas. Õhtulehes ilmus aritikkel “Nõva Kool õpib kuuse all”.

Uus maja avati 25. okt 2002 ja läks maksma 10 000 000 krooni.  Alates 2002. aastast on koolilaste arv olnud pidevas languses. Kooliga on küll liitunud alates sügisest 2007 laste päevahoid.  Kooli juurde loodi õpilaskodu 2009. aastal.  2012/2013. õppeaastast töötab lastepäevahoiu asemel lasteaed.  Kool kannab nimetust Nõva Kool alates sügisest 2012, mil liideti kool ja lasteaed. Koolidirektoriks on alates 2006. aasta sügisest Virve Tauts. 

22.06.2013.a. toimus kooli vilistlaste rongkäik ja pidulik aktus ¨Nõva hariduselu 150¨, kus etendati ka näidendit ¨Pildikesi Nõva hariduselust.¨

Hetkel on Nõva Koolis 22 last. Kool on väga aktiivne projektitegevustes ning oma kaunist looduskeskkonda väärtustades ja koostöös RMK loodusmajaga, on suur rõhk loodusõppel. 2016. a. sügisel avati RMK loodusmaja abiga õuesõppeklass.

Nõva koolijuhid

  • 1921-1922 J. Raedov
  • 1922-1926 K. Türk
  • 1927-1930 August Kikas
  • 1930-1931 Johannes Köster
  • 1931-1932 Eliise Mikk
  • 1932-1935 Arnold Kurbel
  • 1935-1944 Eduard Keeleste
  • 1944-1951 Alma Eller (Parksepp)
  • 1951-1958 Nigul Kalda
  • 1958-1964 Miika Heinsoo
  • 1964-1965 Hans Laar
  • 1965-1972 Endel Mäesalu
  • 1972-1974 Nikolai Oras
  • 1974-1996 Kaljo Kokk
  • 1996-2006 Aino Aarniste
  • 2006-2017 Virve Tauts
  • 2017-2018 kohusetäitja Andres Liiv

Nõva koolihoone ajalugu

Nõva ümbrus kuulus keskajal Padise kloostrile. Kloostri majandusmõisat (saksa k Newe) on esmamainitud 1559. aastal. 17. sajandil vahetas mõis tihti omanikke. Peale Põhjasõda oli mõis algul von Mohrenschildtide, alates 1833. aastast aga von Ungern-Sternbergidele valduses.

1838. aastal pantis C.H.E von Ungern-Sternberg Nõva mõisa koos Sealepa, Vallipe karjamõisatega oma mehe vennale Eduard von Ungern-Sternbergile kolmeks aastaks, 1844. aastal ostis Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg mõisa pandiõiguse pärusomandiks. 1863. aastal, Heinrich Georg Eduardi surma järel päris mõisa tema pojatütar Josephine (Josy) Magdalene von Ungern-Sternberg.1919. aastal päris Josephine Magdalene von Baggehufwudti (sünd von Ungern-Sternberg) poeg Eduard Baggo (Baggehuffwudt). Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Nõva viimase mõisaproua haudMõisaproua Josephine oli väga vastuoluline proua. Ühelt poolt väga range ja uhke, teisalt olnud ta sõnavara väga mehelik. Ta oskas nii meeste kui naiste töid, näiteks on ta Nõva kirikule kinkinud enda nikerdatud puupitsi.  Ka armastanud proua väga koertega sõita: rakendas koerad kelgu ette ja läks metsa. Ent kord keeldunud koerad proua käsklustele allumast ning tormanud hoopis kassile järele. Kelk mõisaprouaga tormanud vastu kiviaeda ja Josephinel saanud kelgusõidu isu otsa.  Aino Aarniste kirjutas Nõva viimasest mõisaprouast Peraküla teatrile näidendi "Suvistepühad Nõva mõisas", mille lavastas 2010. Aastal Ago- Endrik Kerge ja kujundas muusikaliselt Viive Ernesaks ja mida esitati suure menuga kooli siseõuel.

Mõisa peahoone oli pikk ühekorruseline lameda plekk-katusega puitehitis. Oma lõpliku mahu ja kuju oli ta saanud arvatavasti 19. sajandi klassitsismi- või järelklassitsismiperioodil, kuid tollal ehitati ta ümber arvatavasti varasematest rajatistest. Aimata võib ümberehitust 18. sajandi hoonest, kuna vähemalt osa hoonest oli ristnurkadega, millist ehitusstiili tollal kasutati.

Võõrandamisjärgselt kolis hoonesse 1920. aastal kool. Järgnevatel aastakümnetel ehitati hoonet mitmeid kordi kooli vajadusi arvestades põhjalikult ümber. Tõenäoliselt 1960-70ndatest aastatest pärinesid ka suured laiad aknad. 2000. aastate algul oli hoone majavammist sedavõrd kahjustatud, et ta tuli lammutada. 2002. aastal ehitati selle asukohale enam-vähem samade mõõtmete ja proportsioonidega uus koolimaja, mis osaliselt jäljendab mõisahoonet.

Telefon: +372 47 20 585  
Nõva Kool, Nõva küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, 91101 Nõva vald